Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ts 3:1-18
Apostli soov eestpalveks1Viimaks veel, vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna leviks ja kirgastuks nõnda nagu teiegi juures
2ning et meid kistaks välja üleannetute ja kurjade inimeste käest. Sest usku ei ole kõikidel.
3Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.
4Me oleme ju Issandas veendunud teie suhtes, et te olete teinud ja teete, mida me käsime.
5Issand aga suunaku teie südamed Jumala armastuse ja Kristuse kannatlikkuse poole!
Käsk töötamiseks6Aga meie käsime teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel vältida kõiki vendi, kes logelevad ja ei ela mitte pärimuse järgi, mille nad on meilt saanud.
7Te teate ju ise, kuidas te peate meid võtma eeskujuks, sest meie ei ole teie keskel logelnud
8ega ole kellegi juures leiba muidu söönud, vaid oleme vaeva nähes ja rühmates töötanud nii ööd kui päevad, et me ei koormaks kedagi teie seast.
9Mitte et meil poleks seda meelevalda, vaid me tahaksime anda teile head eeskuju.
10Sest ka siis, kui olime teie juures, käskisime teid: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!”
11Me kuuleme ju, et mõned teie keskel elavad korratult ja ei tööta, vaid janditavad.
12Niisuguseid me käsime ja manitseme Issandas Jeesuses Kristuses, et nad vaikselt töötades sööksid oma leiba.
13Teie aga, vennad, ärge tüdige head tehes!
14Aga kui mõni ei kuula, mida me oleme ütelnud selles kirjas, siis pange teda tähele ja ärge suhelge temaga, et ta hakkaks häbenema.
15Kuid ärge pidage teda vaenlaseks, vaid noomige teda kui venda.
Lõputervitus16Aga rahu Issand ise andku teile rahu alati ja igal viisil. Issand olgu teie kõikidega!
17See tervitus on minu, Pauluse käega. See on tähiseks igas kirjas - nii kirjutan mina!
18Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega!
Paulus on erakordne palvetamises. Olles palvetanud Tessalooniklaste eest, palub ta nüüd neilt eespalvet ka enda eest. Tema palve keskendub nende vaimulikule kasvamisele, keda ta on usu juurde juhtinud. Ta ise igatseb eestpavet evangeeliumi jätkuva leviku pärast. Mitte kunagi aga ei keskendu ta niivõrd neile, kes juba on usule tulnud, et kaotaks igatsuse evangeeliumi jätkuva leviku pärast. Mõnikord palub ta eestpalvet, et suudaks julgelt kuulutada ( Ef 6:19), kuid tänases tekstis keskendub ta kiirusele, millega hea sõnum levib ning kuidas seda vastu võetakse (s 1).
Kinnitanud, et Issanda päev ei ole veel saabunud on Paulus samas teadlik pakilisusest, mis sunnib teda tagant - üles ehitama ülemaailmset võrgustikku evangeeliumi vastu võtnud kogudustest, nähtavaks tunnistuseks Jumala kohalolust inimeste keskel. Teame muude allikate põhjal , et Paulusel oli selle eesmärgi saavutamiseks oma strateegia (Rm 15:24). Selle ülesande täitmisel aga tekkisid talle vastased, keda ei olnud võimalik võita jõuga vaid üksnes palvetades, et Jumal võtaks nad kontrolli alla. Kuidas on meie igatsusega evangeeliumi sõnumi levitamise ja rajamise pärast maailmas?
Paulus on ka sedavõrd hea pastor, et ta ei palu eestpalvet ilma ise tessalooniklaste pärast palvetamata. Niipea, kui ta on nimetanud evangeeliumi sõnumi vastaseid, tekib temas ka mure usklike pärast. Tema hoolimine on eriliselt ilmne kõigis kirjades. Jumala ustavus usklike toetamisel on aga Pauluse usukindluse ja palvete aluseks. Ta saab ja palvetab nende eest selle põhjal, mida Jumal on oma tahtena ilmutanud oma rahva suhtes. Ja see on tõeliselt piibellik palvetamine: ligineda Jumalale, paludes Temalt seda, mida Ta on lepinguga juba tõotanud anda oma rahvale. Paulus ei pea kunagi piirkondlikku edenemist Jumala toimimise asendusaineks usklike elus.
Selle kommentaari autor: Ray Porter