Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 12:35-44
Kelle poeg on Messias?35Ja Jeesus kõneles edasi ning õpetas pühakojas: „Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Messias on Taaveti poeg?
36Taavet ise ütles Pühas Vaimus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla.
37Taavet ise nimetab teda Issandaks - kuidas siis tema saab olla ta poeg?”
Jeesus hoiatab kirjatundjate eest38Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi.Ja ta ütles oma õpetuses: „Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ja soovivad teretamisi turgudel
39ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti võõruspidudel,
40kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks. Need saavad seda rängema kohtuotsuse.”
Lesknaise ohvriand41Ja istudes aardekirstu vastas, vaatas Jeesus, kuidas rahvahulk paneb raha aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju.
42Ja üks vaene lesknaine tuli ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu.
43Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus neile: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu,
44sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.”
Samal päeva aga veidike hiljem olid kirjatundjad taas Jeesuse teemaks. Talle ei meeldinud nende silmakirjalik hoiak templis ega ka inimeste keskel. Nad uhkeldasid ringi erilises, silmahakkavas riietuses, mis tõmbas tähelepanu neile endile ning rõhutas nende erilist staatust. Samas rikkusid nad omaenda religioosseid seadusi käitudes ebaõiglaselt leskedega - jt nõrkade ning haavatavate inimestega endi keskel (2Ms 22:22-24; 5Ms 27:19). Nende palvedki olid enam suunatud inimestele kui Jumalale. Kui nad oleksid tõeliselt elanud seaduse kohaselt armastada Jumalat ning ligimest, ei oleks nad oma vagadusest sellist avalikku, etendust teinud, mis rõhutas upsakust ning sotsiaalset ebavõrdsust.
Kas Jeesus võiks ka meie käitumises märkida mingit sarnast ebakõla? Käsuõpetajatele sarnaselt ei pruugi ka meie tajuda mõnikord kui ebakohaselt võime oma usulisi ettevõtmisi ülejäänud maailmale presenteerida. Jaakobus hoiatas nt algkogudust pealiskaudse suhtumise eest vaeste vajadustesse (Jk 2:14-17).
Jeesus esitas väljakutse ka käsuõpetajate pühakirjatõlgendusele. Nemad ootasid Taaveti soost Messiat (2Sm 7:12-13, 2Sm 7:16, 2Sm 11:1-3), kuid polnud samas mõistnud messiaanlikku psalmi 110, mis viitas sellele, et Taaveti poeg pidi olema suurem pelgast kuninga sugupuu liikmest. Nii esitab Jeesus (peaaegu nagu kiusates) võimatu mõistatuse. Kuidas sai Taavet kuulutada, et Issand annab suure võidu “Taaveti Issandale” kuid see “Issand” oli pelgalt füüsiline järglane?
Ülejäänud psalm kirjeldab Issandat kuninga, sõjamehe, preestri ja kohtunikuna, kasutades kujundeid, mis ületavad inimese võimekuse. Ning too Jeesuse viimane küsimus, kogu eelnenud, mitmete kohtumiste seerias, jäigi vastuseta. Kõike sündivat kõrvalt jälgiv rahvahulk, sai vaid esitatud ideid kuulda, ning alles peale ülestõusmist hakkas too mõistatus inimeste jaoks mingit selgemat kuju võtma. Siis aga kuulutati Jeesusest juba kui Issandast ning Kristusest, kellel troon asub Jumala paremal käel (Ap 2:34-36, Rm 1:2-4, 2Tm 2:8).
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson