Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 40:1-11
Julgustussõnad Jumala rahvale1Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal.
2Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest.
3Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale!
4Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks!
5Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud.”
6Hääl ütleb: „Kuuluta!” Ja teine kostab: „Mida ma pean kuulutama?” „Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal.
7Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti, rahvas on nagu rohi.
8Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.”
9Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: „Vaata, teie Jumal!”
10Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.
11Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.
Mõnikord kirjeldatakse elu kui rännakut, ning öeldakse, et iga elu sisaldab omakorda mitmeid erinevaid teekondi, isegi kui inimene kodust eriti kaugemale ei rändagi: on teekondi turule, perekonnaga seotud külastusi, teekondi pulmadesse ja matustele; põgenemisteekondi ja sõjaretki. Ka Pühakiri kirjeldab paljusid teekondi - mõnikord on need üksiisikute rännakud, teisal jälle terve rahva liikumised.
Nende endi sõnakuulmatuse tulemusena, lasi Jumal Iisraeli vallutada babüloonlaste poolt ning terve rahva pagendusse viia. Rahvas oli eemal kodust, Paabelis, elanud juba kümneid aastaid. See pagendus oli olnud vajalik, kuid Paabel ei olnud siiski koht, kuhu Jumal soovinuks oma rahva jätta. Siis viimaks, anti neile võimalus tagais pöörduda sinna, kus nad tegelikult olla soovisid: oma koju! Loomulikult oli see lohutav teade!
Koju tagasi pöördumise teekond tundus olevat pikk ja ohtlik, tuli ületada ilma teedeta kõrbealasid, sügavaid orge, keerukaid mäestikualasid ning rännata uskumatult raskesti läbitaval maastikul. Et see rännak toimus aga Jumala ligiolemises, kes ise, oma tahtekohaselt viis oma rahva tagasi, muutub kogu teekond pigem kergeks. Näiliselt läbitamatud mäeahelikud ja takistused kaovad. Siiski, pane tähele Iisarel: kui te päralejõudmises hakkate lootma rohkem inimeste kui jumaliku abi peale, kaob ka jumalik abi! Ning kaota ka teie, kui ei järgi hoolikalt Jumala Sõna, mis jääb igavesti.
See, mis muutis tolle rännaku teostatavaks, tõi lohutuse, muutis uudised “heaks” ning tagandas kartuse oli arusaamine, et neid juhtis see, kes ütles “Mina olen su Jumal!” (s 10). Kui puudb kindel äratundmine sellest, et nii teekonna lõpp, kui võime seda läbida, sõltub suveräänsest Jumalast, kes on Issand, aga ka leebe ja hoolitsev Karjane - jääb meil sihtkohta jõudmata; olgu sihiks geograafiline paik, kuhu Jumal tahab meid viia või uus elu, mille Ta soovib meile kinkida.
Selle kommentaari autor: Mary Evans