Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 17:1-15
Paulus läheb Tessaloonikasse1Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog.
2Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle,
3selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: „Tema ongi Messias - see Jeesus, keda mina teile kuulutan.”
4Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.
5Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua.
6Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: „Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud.
7Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.”
8Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid,
9kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks.
Paulus ja Siilas lähevad Beroiasse10Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi.
11Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.
12Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.
13Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama.
14Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale.
15Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.
Kasulik on vaadata neid stseene Tessaloonikas ja Beroias koos ja mõelda nende sarnasuste ja erinevuste üle. Mõlemad sündmused algavad sarnaselt, kuid reaktsioon neile on erinev, neid ühendavad Tessaloonika juudid, kes tõusevad Beroias Pauluse vastu.
Luukas paneb mõlema sündmuse tulemused kirja küllalt sarnaste lausete abil (s 4,12). Mõlemas paigas oli reaktsioon üldiselt positiivne, kuigi Luukas kirjeldab beroialaste suhtumist avatumana, ning selgitab, mida see tähendab - lähtudes nende lähenemisest Pühakirjale - nad uurisid seda hoolikalt: sõna viitab kriitiliste küsimuste esitamist ja erapooletus mõttes uurimist, lootusega välja selgitada, kas see, mida Paulus rääkis, oli tõesti tõsi. See on kindlasti eeskuju, kuidas peaksime suhtuma jutlustajasse; ju nende volitused ei tule mitte neilt endalt, vaid Jumalalt. Innukas, entusiastlik sõnumi haaramine ei tähenda seda kergeusklikult vastu võtta, vaid see läbi katsuda.
Viis, kuidas Paulus räägib, sisaldab põnevaid mustreid: ta mõtiskleb, selgitab, tõestab, kuulutab ... Jeesust (s 2,3). Verb, mis on tõlgitud "arutlema" esineb siin esimest korda AP tegudes, st dialoogi, mis tegeleb hoolikalt kuulajate küsimuste ja kahtlustega. Paulus avab pühakirja ja näitab oma väidete kehtivust, kui ta kuulutab selget sõnumit Jeesusest Kristusest. Mis meil on siin, on Evangeeliumi sisu: Messias pidi kannatama ja surema ja üles ärkama; Jeesus tegi seda kõike ja järeldus on, et "Jeesus ... on Messias "(s 3). Pange tähele Vana Testamendi kesksust Jumala autoriteetses Sõnas, see oli Jumala plaan, et Messias sureb ja tõuseb surnuist (Ap 2:23; 3:18; 13:27–29).
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge