Peale kaht eelnevat äratushüüdu Siionile/ Jeruusalemmale  - üks, et oldaks valmis uueks väljarändamiseks ( Js 51:9), teine, et rahvas tunneks ära taastamise  Jumala vihast põhjustatud õnnetusest (Js 51;17) - on kolmanda sisuks rõõm ning pääste juba mitte-enam-nii-kauges tulevikus (s 1,2). Jeruusalemm ei saa enam olema linn, kuhu imbuvad sisse Jumala lepingule võõrad mõjud, vaid temast peab taas kord saama püha linn. Tema nähtav muutumine juhatab sissa uue, tugevuse ning hiilguse ajastu. Selle asemel, et olla vangivõetu, kes on valuga ja kindlalt alistatud rõhjuate ahelaisse, saab Siion peatselt jõu endalt raputada kogu minevik ning olla taas vaba. Tema vabastamine ja taastamine ei ole äritehing, vaid Issanda ustavuse läbi teostatud õigeksmõistmine ning enne kuulutatud heade sõnumite täideviimine.

Me kõik igatseme kuulda häid sõnumeid, eriti aga elu rasketel perioodidel, mil pööre paremuse poole tundub võimatu. Need on tõsise haiguse või leina, töötuks jäämise või majandusraskuste, pere, lähedaste või sõprade pärast ahastuse kogemise ajad. Sellised laastavad olukorrad võivad mõnikord tuua ka usulise kriisi. Ja on suur abi ning tänupõhjus, kui leidub keegi kes saab siis tulla ning viibida sellise inimese kõrval teda lohutades ning julgustuse ja lootuse sõnumeid kinnitades.

Ka Juuda vangid olid tänulikud sõnumitoojale, kes kuulutas,  et Jumal hoolib neist endiselt ning toob nad varsti koju. Kinnitus “Sinu Jumal valitseb” (Js 52:7) julgustas neid väga, hoolimata nende pealtnäha lootusetust olukorrast. (Ps 137:1-6).

Rahvas ootas, et kojupöördudes tervitatakse neid rõõmsa tähistamisega, et na saavad hõisata, sest Jumala pääste ja lohutus on kõikidele avalik ja nähtav; ning et nad võivad hakata valmistuma vangipõlvest lahkumiseks siis kui Jumala aeg saab täis ning teha seda Tema kaitse all ( vt 2Ms 13:21-22). Millised asjad vastavad sellele vaimses maailmas? Paulus on üks, kes kinnitab Jeesusest heade sõnumite kuulutajate asendamatut rolli (Rm 10:14-15).