Käsuõpetuse surma- ja hukkamõistmiseteenistusest on kõneldud küllalt tugevate väljenditega (s 7, 9). Paulus on käsitlenud sama teemat ka mujal, mis aitab meil paremini mõista tema mõtteid. Ta ütles galaatlastele, et kui mingi seadus suudaks teha elavaks, siis oleks õigus tulnudki Seadusest (Gl 3:21). Selle asemel kaebles ta, et seadus, "mis pidi olema mulle eluks, oli surmaks....eksitas mind ja....surmas mu" (Rm 7:9-11)!Seaduse andmine iisraellastele oli tõeline draama. Kõigepealt saadi šokk ja tunti aukartust kõue ja välkude pärast suitseval mäel, kus Jumal kuulutas kümme käsku (2Ms 20:18, 19). See kõik oli nii hirmutav, et rahvas nõudis Mooseselt, et too võtaks nende asemel Jumalalt vastu ülejäänu. Mooses läks üles mäele ja oli seal Jumala ees 40 päeva. Kui ta aga alla tuli, käes käsulauad, hiilgas ta pale päriselt (2Ms 34:29). Tänaseks päevaks on toimunu nimetatud hukkamõistu ametiks. Paulusel oli tõeliselt hea põhjus imestada selle taustal, milline auhiilgus on ometi valmis pandud õiguse ja Vaimu teenistusele (s 8, 9)!Tähtis küsimus pole siin fanfaari puhumise tugevus, vaid mõju asjaosalistele. Mooses kattis oma palge, et inimesi mitte kohutada. See on ainult võrdpilt kattest nende südamel vana lepingu seaduse all. Milline muudatus aga toimub, kui Issand, kes on Vaim, kõrvaldab katte uskliku südamelt (s 16, 17)! Ja veelgi enam, muutumine on valmis pandud mitte ainult usuhiiglastele, vaid "meile kõigile" (s 18)!