Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 66:18-24
Issanda kohus ja Siioni tulevane õnneaeg18Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, aga ma tulen koguma kõiki rahvaid ning keeli; ja need tulevad ning näevad minu auhiilgust.
19Ja ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juurde, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust.
20Ja nad toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste seast ohvriannina Issandale; nad toovad nad hobuste, vankrite ja tõldadega, muulade ja kärmete kaamelitega mu pühale mäele Jeruusalemma, ütleb Issand, otsekui Iisraeli lapsed toovad puhtais astjais roaohvri Issanda kotta.
21Ja nendegi hulgast ma võtan leviitpreestreid, ütleb Issand.
22Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi.
23Ja noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva tuleb kogu inimsugu mu ette kummardama, ütleb Issand.
24Kui nad välja lähevad, siis nad näevad nende meeste laipu, kes astusid üles mu vastu; sest nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu, ja nad on jälkuseks kogu inimsoole.”
Jesaja raamatu lõpulõiku võib käsitleda mitmeti. On neid, kelle jaoks need salmid seovad Kristuse esimese ning teise tuleku siia maa peale. Teiste jaoks on see kinnitus kogu maailma evangeliseerimisest, globaalsest palverännakust mille sihtpunktiks on Jeruusalemm, millest on saanud kogu maailma pealinn. Kindel on see, et prohvet jätkab lõpuajastu sündmuste ettekuulutusega ning taas võime leida otseseid paralleele Ilmutusraamatuga.
Jumala eriline plaan on ilmutada oma suurust ja auhiilgust kõigile rahvastele ning seda eesmärki korratakse salmis 18. Järgnevates salmides (19-21) aga kirjeldatakse, kuidas Ta oma plaani täide viib. Viimase kahe tuhande aasta jooksul oleme meie olnud tunnistajaks selle Jumalast antud tunnustähe täideviimisele (s 19): Jumal saadab oma päästetuid kõigi rahvaste juurde, et nad kuulutaksid Tema pühadust. Need rahvad omakorda aitavad juutidel pöörduda tagasi oma kodumaale kõikjalt, kuhu nad on pillutatud. On tähelepanuväärne, et see viimane on toimunud juba viimase mitmekümne aasta jooksul ja kestab üha.
Püha mägi Jeruusalemmas sümboliseerib Vanas Testamendis pühapaika, kus on Jumala ligiolu. Jesaja ise on kuulutanud Jumala suurest pidusöömaajast Tema pühal mäel. Jeesus ütleb evangeeliumis, et kõigi rahvaste päästetud kummardavad ainsat tõelist Jumalat vaimus ja tões koos Tema valitud rahva Iisraeliga (Jh 4:23). Jeruusalemm siin tekstis aga ei sümboliseeri aga enam geograafilist paika Iisraelis, vaid “ülal” olevat Jumala linna (Gl 4:25-26), selle lõplikku kirkust. Kõikidest maailma äärtest voolab rahvas kokku, et tulla kummardama Jumalat, et osa saada Tema ligiolu õnnistusest. Siin näeme, kuidas juudid on saanud õnnistuseks kogu maailmale. Jumala rahva ülesanne on pidada püha teenistust (s 21). Eriline on siin see, et paganaid nimetatakse koos juutidega, neil on nüüd samasugune täielik kodanikustaatus, nagu juutidelgi. Enamgi veel - Jumal ise nimetab neid puhasteks astjateks, sobivaiks, tooma Tema valitud rahvast otsekui tänuohvrit Talle, ja Jumal ise valib nende hulgast endale isegi preestreid ning leviite.
Lõpusalmides on nimetatud uue taeva ja uue maa loomist. Uus taevas ja uus maa jäävad püsima igavesti, neid ei hävitata enam kunagi. Sama jääv on Jumala rahvas, Iisrael, kuhu kuuluvad niihästi juudid kui Kristuse kogudus, vaimne Iisrael. See on igavese elu kirjeldus, mida Kristus tuli tooma. S 23 väljendab kõigi Jumala laste pühalikku ootust ja kestvat osadust Jumalaga. Seal ei ole enam midagi neetut, midagi keelatut, ei ole ühtki ülekohtutegijat. Jumal ise on seal valguseks.
Toimunud on ka kohus nende üle, kes astusid üles Jumala vastu. Nende piinad on sama tõelised nagu päästetute rõõm.
Selle kommentaari autor: APÜ