Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 5:1-14
Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani1Naaman, Süüria kuninga väepealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine.
2Kord olid süürlased käinud röövretkel ja toonud Iisraelimaalt vangina kaasa väikese tüdruku, kes teenis Naamani naist.
3See tütarlaps ütles oma emandale: „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!”
4Siis läks Naaman ja jutustas oma isandale, öeldes: „Nõnda ja nõnda rääkis see tütarlaps, kes on Iisraelimaalt.”
5Ja Süüria kuningas ütles: „Võid minna, aga tule, ma läkitan kirja Iisraeli kuningale!” Ja ta läks ning võttis enesega kaasa kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme pidurüüd.
6Ja ta viis Iisraeli kuningale kirja, milles öeldi: „Kui nüüd see kiri jõuab sinu kätte, vaata, siis olen ma läkitanud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa teeksid ta pidalitõvest terveks.”
7Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: „Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks. Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!”
8Aga kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, siis ta läkitas kuningale ütlema: „Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!”
9Siis tuli Naaman oma hobuste ja vankritega ja peatus Eliisa koja ukse ees.
10Ja Eliisa läkitas käskjala temale ütlema: „Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!”
11Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: „Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Issanda, oma Jumala nime, viipab oma käega tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve.
12Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?” Ja ta pöördus ning läks ära vihasena.
13Aga tema sulased astusid ligi ja rääkisid temaga ning ütlesid: „Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!”
14Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe sõna peale: tema ihu paranes väikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks.
Ükskõik, kas tegu oli pidalitõve või mingi muu nahahaigusega - Naamani elu oli see probleem hävitanud. Jumal oma halastuses aga oli juba toiminud nii, et tema naisel oli teenijaks Iisraeli orjatüdruk ning selline, kes teadis kõike prohvetitest ja Iisraeli Jumala väelisusest. Naamanil endal tuli aga õppida alandlikkust, täitmaks lihtsat korraldust tervenemiseks; kasta end seitse korda Jordani jõkke (s 10,14). Teda ei solvanud seejuures niivõrd mitte toimingu lihtsakoelisus, vaid Eliisa näiline ükskõiksus tema isiku suhtes. Arvatavalt vaenuliku riigi väepealikud ( 2Kn 6:8, 24) ootavad suurema austusega vastuvõttu. Teisel korral tuleb Naaman Eliisa juurde alandlikkuses ja siis räägib Eliisa temaga otse (s 15).
Klassikuuluvus ja staatus on Briti ühiskonnas olulisel kohal olnud sajandeid ning on seda ka praegu, samas ei ole see nii vaid Ühendkuningriigis. Väga vähe on neid ühiskondi, kus üldse puudub kõrgem seisus või kus teatud gruppi ei kohelda teisel viisil vastavalt nende mõjuvõimule. On liigagi lihtne omistada eriline seisus neile, kel on meie jaoks suur väärtus. Veelgi enam, seesama suhtumine võib ilmneda ka kitsamas kontekstis - eriti kirikus. Ka kirikus võib olla “sisering” või grupp inimesi, kes on pastorile või õpetajale kõige lähemal, omades enamikke olulisi positsioone. Oled sa ise osa mõnest sellisest grupist? Tahaksid olla?
Naaman sai Jumala õnnistuse osaliseks alles siis, kui ta oli valmis ennast alandama. Ning me ei tohiks imeks panna, kui sama põhimõte kehtib ka meile. Tunnustuse nõudmine tulenevalt enda tähtsusest või staatusest takistab meid märkamast seda, mida Jumal võiks ja sooviks tegelikult teha meie elus. Ja isegi juhul kui me end üle ei tähtsusta, vaatab Jumal eelkõige meie südant ja teab me tegelikkus suhtumist.
Selle kommentaari autor: John Wilks