Laupäev, 17. September 2016
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 23:23-35
Paulus viiakse maavalitseja ette23Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: „Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.
24Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.”
25Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:
26„Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!
27Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.
28Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.
29Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.
30Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.”
31Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.
32Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.
33Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
34Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,
35ütles ta: „Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.” Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.
Palveta, kasutades S. Wesley laulu sõnu: "Issand juhi mind oma õigsuses. Muuda oma tee kirkaks mu ees. Sest ainult Sina, Issand, ainult Sina - oled see, kes asetab mind elama turvaliselt." (Ps5:8, Ps 4:8)
Olin mitmeid aastaid kaastegev Vangide Ühenduses ning mul oli võimalus külastada vanglaid üle terve USA. Üks, mida märkasin oli see, kui suurelt võib erinevaid olukordi mõjutada vangivalvuri suhtumine. Ka siis kui valvur ei ole kristlane, aga tegutseb professionaalselt ja osutab austust nii kinnipeetavate kui ka kaasvalvurite suhtes, loob ta sellega keskkonna kus on väga hea vange teenida.Claudius Lysias, Antooniuse kindluse rooma komandör ei olnud "Tee" järgija (Ap 9:2; Ap 19:9, Ap 22:4; Ap 24:14), kuid tema eesmärgiks oli käituda õiglaselt ning see avas tee Jumala edasisele plaanile Pauluse elus.
See meenutab meile, et mõnikord kasutab Jumal oma plaanide elluviimiseks ka mitteusklikke ametnikke. Vanas Testamendis viitab Jumal isegi paganast Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, kui oma "sulasele" (Jr 25:9, Jr 27:6, Jr 43:10). Tõesti, on aegu kus kristlastel tuleb vastu panna kurjadele valitsustele, kuid see ei peaks olema meie põhiline positisioon. Ja võibolla oli just see Pauluse kogemus Claudius Lysiasega, mis pani ta hiljem kirjutama "... ta on Jumala teener sinu heaks" (Rm 13:4). Kristlastel tuleb valitsusametnikele osutada austust juba sel põhjusel, et nende meelevald tuleb Jumalalt ning Jumal kasutab ka neid oma tahte elluviimiseks (Rm 13:1-7).
Seda öeldes ei väida ma, et vana Claudius oleks pühak olnud. Tema kiri, kuigi enamuses tõene, asetas faktid ümber viisil, mis näitas teda ennast heas valguses - ja see on tüüpiline ametnikutrikk. Raskem on mõista seda, miks ta pidas vajalikuks varustada Paulust sellise massiivse salateenistuse kaitsesalgaga - 400 sõdurit ja 70 hobusemeest ühe nõdra rooma kodaniku kaitsmiseks! Claudiuse arvates oli tema osaks lihtsalt suunata Pauluse juhtum kõrgemale tasandile, meie aga näeme kuidas Jumal kasutas tervet seda "amtelike otsuste" rida selleks, et viia hea sõnum Jeesusest Kristusest tolleaegse maailma kõige võimsamasse linna.
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm