Jeesus alustab oma teenimis- ja tervendamise tööd Kapernaumas ja tänases lõigus tutvustab Luukas mõlemat tegevust, valides välja vastavad näited paljude teiste Jeesuse tegevuste hulgast, selleks, et rõhutada nende mõju ümberolijatele. Ära lase Luuka jutustuse tavalisusel varjutada  nende tegude reaalset väge.

Inimesed olid hämmastunud (sõnatud). Oli tavaline, et rabi tsiteeris erinevaid autoriteetseid allikaid oma tõlgenduse toetuseks. Jeesus aga kõneleb otse. Tal pole vaja traalida pühades kirjutistes. See vägi, mida kurat püüdis pakkuda talle kõrbes, oli Tal juba olemas: meelevald. Jeesus võis kõnelda omaenda meelevallas tänu suhtele, mis tal oli Isaga. Tema õpetus, mida evangeeliumid meile vahendavad peaks aga ka meid hämmastuma panema.

Jeesuse tehtud imeteod omasid samasugust mõju nende peatlnägijatele. Mäletan, kuidas mu kodukirikusse sisenes ühel hommikusel teenistusel inimene ja hakkas toole laiali loopima. Kiriku teenijad said selle olukorra väga oskuslikult kontrolli alla. Meie peamine mure aga oli saada too inimene hoonest välja enne, kui keegi tõsiselt viga saab ning jätkata jumalateenistusega. 

See mis sünagoogis juhtus (s 33) oli aga erinev. Too segaduse tekitanud mees tundis ära, kes Jeesus on. Ja selle asemel, et püüda toda meest sünagoogist välja ajada, astus Jeesus talle vastu. Jeesus ei toiminud nii nagu muud tolle aja kurjade vaimunde väljaajajad tegid - kasutades manamisi, et appi kutsuda teisi vaimseid jõude. Jeesus kõnetas seda vaimu otse. Ja inimesed olid hämmastunud, sest nende silme all toimus midagi üleloomulikku, ebatavalist. “Mis siin toimub?” , küsisid nad (s 36, teises tõlkes ka “Milised sõnad need on?”). Ja see on küsimus, mida peame ka meie täna küsima: Mis siin (praegu, tegelikult) toimub?