Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 6:17-26
Rahvas koguneb Jeesuse ümber17Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.
18Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid.
19Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.
Jeesus jutlustab rahvale20Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!
21Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!
22Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!
23Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.
24Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!
25Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
26Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.
Jeesus jutlus tolles “lagedas paigas” (s 17) algab neljakordse pealkirjalaadse kuulutusega sellest, kuidas kogeda oma elus Jumala õnnistust. Õnnistus on palju enam kui heameel või õnn, eriti selles vormis kuidas viimast kaasaegses kultuuris defineeritakse. Õnnistatud saama tähendab kogema Jumala mitmekülgset hoolitsust, juhatust, kaitset ja varustamist, vaatamata ümbritsevaile tingimustele. Põhisõnum on see, et Jumal toimib ebatavalistel ja ootamatuil viisidel. Paljud eeldavad, et püsiv jõukus, piisav ja kvaliteetne toit, võime rõõmu tunda ning heasoovlikkuse kogemine ümbritsevailt inimestelt ongi tee õnnele. Jeesuse mitte ainult ei vihja, et on võimalik olla õnnistatud ilma omamata ühtegi nimetatuist, vaid väidab, et lausa vastupidine on tõde.
Ja meie ei tohiks julgeda seda õpetust liialt vaimulikustada: Luukaski ei tee seda. Need väited puudutavad üsna kindlasti just inimeste reaalset elu. Inimesed, kellel on võimalik elada priviligeeritud elu, teevad seda enamasti teiste arvelt. Ja Jeesus hoiatab neid oma neljases manitsuse-komplektis, mis algavad sõnaga “Häda….” (s 24-26), selle päeva eest mil olukord on ümberpööratud ning elunautijad saavad tegelikult teada, kuidas on olla vaene, näljane, kurvastatud ja põlatud. Siinkohal võime laenata Luukalt ka üht teist ütlust: “Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!” (Lk 13:30).
Seega, oma usu ja Kristuse tunnistuse tõttu vaesed, näljased, kurvastatud või kuritarvitatud inimesed ei pea tundma kadedust nende vastu, kel tundub paremini minevat, ega pea nad ka kõigest hingest püüdma olla jõukate sarnased. Pigem tuleks mõista ja uskuda, et tõeline rahulolemine peitub Jumala usaldamises ning Tema kuningriigi täieliku saabumise ootamises (s 20-23). Kui see kuningriik saabub, kehtestatakse tõeline õiglus ning nad saavad oma tasu. Jeesus ei ütle siin, et ebaõiglus ei loe. Vaid õpetab pigem, et ebaõiglus saab kohtupäeval väljateenitud täieliku hukkamõistu; ning Jeesus ütleb ka, et Jumala õnnistus ei ole leitav neis isekusest ja kasuahnusest moonutatud eesmärkides või korrumpeerunud väärtustes, mis nii sageli meid tegelikult liikuma panevad. Aga Jumala õnnistus on eriliselt kätteaadav siis kui oleme vaesed või haavatavad. Kui ebamugavad on need sõnad paljudele!
Selle kommentaari autor: Derek Tidball