Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 9
Tänulaul võidu eest1Laulujuhatajale: viisil „Sure poja eest!”; Taaveti laul.
2Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
3Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
4Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
5Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
6sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
7Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
8Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
9Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
10Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
11Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
12Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
13Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
14Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
15et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
16Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
17Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
18Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
19Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
20Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
21Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.
Ajalehti lugedes, uudised vaadates, või mõne rõhutuga rääkides võib tekkida tunne, et Jumal tegelikult ei hooli ega hoolitse vaeste ja hädaliste eest; ega võta ka midagi ette rõhujate, kiusajate ja türannide suhtes, kes siin maailmas sageli teevadki vaid oma tahtmist. Keset selle maailma suuri jõude, võib meil tekkida küsimus, kus Jumal siis on - ja kas Ta üldse teab, mis sünnib. Tänane psalm kinnitab, et Jumal teab tegelikult väga hästi mis sünnib ning Ta ka hoolib ja hoolitseb ( vt ka 1Pt 3:12).
Esiteks, Jumal ületab oma kestmiselt kõik teised, sh ka Tema vaenlased ning kõik kurjuse jõud. Teiseks, Ta valitseb kindlakäeliselt (s 4, 7). Kolmandaks, Ta mõistab õiglaselt kohut (s 4,8). Ja selletõttu paneme oma lootuse viimselt Temale, sest nii nagu ta iial ei ignoreeri ülekohut, ei ignoreeri ta ka vaest (s 10,12, 18). Täna võib tunduda, et ainult kurjus valitseb, aga homme eemaldab Jumal ka tema. Jumal on meie viimane apellatsiooni instants; ja me võime usaldada, et Ta teostab õigluse ning rajab oma valitsuse kõikide üle. Kurjad ei saa võidurõõmutseda (s 19), sest Jumal on kõigekõrgem ja viimne Kohtumõistja ning Võitja.
Jätkuv kurjuse laiutamine meie ümber võib sügavalt haiget teha, ometi ka selles tuleb meeles pidada, kes Jumal tegelikult on; igavene Kuningas ning saabuv Kohtunik. Võib tulla aegu kus tundub, et kurjad on saanud täieliku ülekaalu, aga siis meenutab meile Piibel, et “nemadki on vaid surelikud” (s 20). Ka kõige võimsamad peavad seisma Kohtuniku ees (Rm 14:11-12) . Sellepärast võime ka meie jätkuvalt Jumalalt usaldada ning Tema poole hüüda oma häda päevil - sest mitte iial ei jäta ta kuulmata meie appihüüdeid ning armu ja abipalveid.
“Jumala peale ma loodan, ei ma karda; mida võibki mulle teha inimene? “ (Ps 56:12)
Selle kommentaari autor: Robert Solomon