Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 7:11-17
Jeesus äratab surnuist Naini noormehe11Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.
12Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.
13Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!”
14Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!”
15Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.
16Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!”
17Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.
Tänases piiblitekstis vahendab Luukas meile Jeesuse vastust väga suurele inimlikule tragöödiale.
Kujuta endale ette matuserongkäiku. Peategelaseks on kohalik lesknaine, kes on juba kaotanud oma abikaasa ning kelle süda oli nüüd murdunud oma ainsa poja surma tõttu - kellest ema lootis, et ta elab temast kauem. Ilmselt oli see noormees surnud samal päeval, sest oli kombeks matta surnud kohe. Leske saadab suur rahvahulk Naini linnast, ning nagu tavaks, on nende hulgas ka nutunaised, kes oma riideid leina märgiks lõhki rebivad ja teised ametlikud leinajad. Kuumus on juba tappev, inimeste tõttu on õhk muutunud teetolmust paksuks ja nii isikliku kui professionaalse nutukisa tõttu pole võimalik kuulda mingit muud häält. Sellel teel tuleb korraga neile vastu Jeesus. Ka Temal on oma saatjaskond - Tema jüngrid ning suur rahvahulk kes järgneb Talle lootuses näha veel imetegusid.
Kas koged siin Jeesuse kaastunnet ning õrnust - kui “Issand nägi ema, hakkas tal temast hale” (S 13)? See oli elumuutev hetk. Eirates kõiki religioosseid tabusid puudutab Jeesus avatud raamil lebavat surnut ning muudab end seda tehes hoobilt rituaalselt ebapuhtaks, ühtlasi aga riskib ümberolijate silmis kogu oma reputatsiooniga. Kujutle rahvast kuuldavalt õhku ahmimas, kui Jeesus surnut otse kõnetab ning üllatuhüüdeid, kui noormees oma raamil istuli tõuseb!
See lugu on esimene kolmest Jeesuse poolt surnu ülesäratamise lugudest ning ainult Luukas kirjutab sellest. Näeme, et Jeesusel oli lisaks väele tervendada inimesi pika distantsi tagant, ka vägi surma üle. See tegu on rikas sümbolitest ning osutab, et Jeesus on tõesti Issand üle kõige. Ja Jeesuse tõotus ülestõusmise elu kohta (Jh 14:1-13) tähendab, et erinevalt teistest ei pea kristlased kartma surma, vaid võivad siin maa peal elada armust ülevoolavat elu ning surra rõõmsas lootuses.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett