Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 8:40-56
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise40Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda.
41Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju,
42sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber.
43Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha,
44see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks.
45Ja Jeesus küsis: „Kes puudutas mind?” Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.”
46Aga Jeesus ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.”
47Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud.
48Jeesus aga ütles naisele: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!”
49Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja ütles: „Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!”
50Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: „Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!”
51Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema.
52Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga Jeesus ütles: „Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!”
53Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud.
54Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: „Tütarlaps, ärka üles!”
55Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus käskis talle süüa anda.
56Ja tütarlapse vanemad olid jahmunud; aga Jeesus keelas neid kellelegi seda rääkimast, mis oli sündinud.
Paganate piirkonnast tagasi tulles, kohtub Jeesus rahvahulgaga, kes on täis ootust. Taas toob Luukas esile Jeesuse hoole eriliselt naiste eest - kirjeldades kaht sotsiaalses mõttes väga erinevat olukorda ja Jeesuse käitumist neis. Mõlemal puhul on suur vajadus üleloomuliku väe ja sekkumise järele. See lugu on täis suuri kontraste.
Kaks inimest rahva hulgast tõstetakse esile. Esimene neist on prestiižikas mees, ühiskonna alussammas, variserina rituaalselt puhas, keegi, kellele rahvahulk tagasi tõmmates teed teeks. Meile nimetatakse ka mehe nimi. Teine on tundmatu naine, sotsiaalselt tõrjutu ja meeleheite äärel oma veritsustõve pärast, mis on teinud ta rituaalselt ebapuhtaks kogu 12 aasta vältel. Jairuse tütre eluaastaid oli sama palju kui selle naise kannatusi oma haiguse käes.
Jairus ei kõhkle Jeesuse jalge ette laskumast ning abi palumast (s 41), naine, varjudes rahva hulka, julgeb puudutada vaid Jeesuse kuuepalistust (s 44). Naisele tuli tervenemine hetkega, Jairuse olukord aga tegi läbi mitmeid keerdkäike, vahepeal isegi lootusetuks muutudes, kuni Jeesus sellesse dramaatiliselt sekkus (s 54).
Mõlemas loos omas usk olulist rolli. Too tavaelus väga mõjukas mees põlvitas Jeesuse jalge ette (Mt 9:18). Siin kasutatud sõna viitab sügavale austusele kellegi vastu, kellel on mõjuvõim anda soosingut. Võibolla see usu appihüüe oli mehe viimane variant, ning võibolla katsetas too naine, kes Jeesuse kuuepalistust puudutas, vaid ähmases lootuses. Ka Jeesus ootas enam usku tollelt mehelt, kes lisaks mugavale elule kandis ka religiooset vastutust? Siiski - vaatamata kummagi usu määrale või olemusele, vastas Jeesus tegudega mõlemate vajadustele.
Ja see julgustab ka meid: milline tahes on meie vajadus, Jeesuse kutse on - sirutuda Tema poole ja paluda abi.
Neid inimesi aidates seadis Jeesus ohtu enda reputatsiooni. Tõstes esile tolle rituaalselt ebapuhta naise nig puudutades surnut, muutis Jeesus ka ennast rituaalselt ebapuhtaks. Kuidas reageerime meie inimestele, kellest kõik teised eemale hoiavad?
Selle kommentaari autor: Fran Beckett