Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 12:1-11
Jumala kasvatuse eesmärgist1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.”
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
Nüüd, kui kirja autor on meie ette toonud terve galerii usukangelasi, suunab ta meie pilgud taas Kristusele (s 2). Kristus on parim eeskuju näitamaks, mida usk ja kuulekus Isa tahte täitmisel saavutada võivad. Joostes üheskoos seda võidujooksu, tuleb meil oma silmad kindlalt hoida Kristusel.
Võidujooks on võimas kujund kristlase elu kohta. Selleks, et püsida võitlusvõimelised, peame joostes lisaks võidule mõtlemisele tegelema ka kõige selle eemadamisega, mis meid jooksmisel pidurdab - kuni kõige väiksema kivikeseni jooksukingades. Mõnede arvates saab kristlase võidujooksu võrrelda pigem maratoni kui sprindiga - tegelikult sisaldab see mõlemat, erinevail perioodidel. Nende vahele tuleb lisaks intensiivse võitluse ja vastupidamise aegu, ning ka puhkamise ja hingamise aegu ( Hb 4.9-10).
Jeesus kohtas oma võidujooksus teistsuguseid takistusi - näiteks tulist opositsiooni patustelt inimestelt. Oma 45 aasta pikkuse usuteekonna jooksul olen korduvalt pöördunud just nende salmide poole meenutamaks endale, et võitluses kurjuse jõududega, ei ole mina verevalamiseni pidanud minema, ükskõik kui raske käsil olev võitlus ka tundunud on. Jeesus aga tegi seda ning näitab sellega meile eeskuju mis julgustab lõpuni vastu pidama (s 3).
Elu võidujooksu jooksmine nõuab nii treeningut kui ka pühendumist. Treeninguks vajalik distsipliin aga võib tunduda meile liiga karm ja vaevaline. Joni Eareckson Tada ütles: “ Tean, et seal, kus vajan Jumalalt tulevat distsiplineerimist, on Tema eesmärgiks anda mulle parim.” Kui sulle täna tundub, et sinu elu rasked tingimused on märgiks sellest, et Jumal on sind hüljanud, siis meenuta, et Jumal karistab ( distsiplineerib) vaid neid oma lapsi, keda Ta armastab (s 6), ning sinu olukord võib tegelikult olla tunnistuseks sellest, et kuulud tõesti Temale.
Selle kommentaari autor: Eric Gaudion