Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 10:25-37
Igavese elu pärimisest25Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?”
26Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?”
27Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”
28Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!”
29Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes siis on mu ligimene?”
Tähendamissõna halastajast samaarlasest30Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
31Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.
32Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
33Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale
34ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.
35Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.”
36Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?”
37Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”
Ühel Lääne-Aafrikas töötaval piiblitõlkijal oli tõlkeporbleem: sõnal “meie” oli ühes keeles kaks erinevat tähendust - üks kaasa arvav, ja teine välja arvav. Selge, et “me kõik eksisisme nagu lambad..” pidi olema kaasaarvava “meiega” - ei mingeid inimlikke erandeid! Aga seal, kus Jeesuselt küsitakse: “Moosese käsk käsib meil armastada oma ligimest nagu iseennast”, oleks kasutatud ilmselt väljaarvavat “meid”. 3Ms raamatu salmid, mis eelnevad oma ligimese armastamise käsule (3Ms 19:18), sisaldavad ka käsku et ei tohi oma naabrit röövida, ei tohi vihata kaas-iisraellast, ei tohi vimma pidada ühegi oma rahva liikme vastu; siin on kohtukeeld selle kohta, et ei tohi halvasti kohelda oma võõramaalastest naabreid. Ka küsimus, mis salmis 29 Jeesusele esitati ,oli teatud mõttes põhjendatud. Kas käsuseadus on ainult juutide Jumala poolt antud juutidele nende juutidest naabrite kohta?
Too küsija soovis Jeesust lõksu püüda, näidates, et ehk on Jeesus oma käsuseaduse arusaamises liiga avara meelsusega? Käsutundjana ta ilmselt arvas, et ta ise teab õiget vastust - kindlasti armastas ta ka oma naabreid - kuid ta soovis teada, kuhu asetab Jeesus piirid naabrite armastamisel.
Ja siis jutustab Jeesus loo mehest, kes jäeti tee peale surema, ning kellest kaks templi ametnikku, käsuseaduse kaitsjat, kiirustavad mööda ning püüavad teha kõik et vältida arvatava surnukeha puudutamist. Ja siis tuleb see samaarlane ja peatub - ning teeb ja annab kõik mis ta suudab, et haavatud mees saab kohase ja ettetasutud ulualuse ja ravi võõrastemajas.
Milline on sinu reaktsioon sellele loole? Mina mõtlen, et on neid, kes vajavad mu armastust, aga mul on nende jaoks vähe aega. Too samaarlane andis ära enda elust mitmeid päevi. Jalutan alla inimestest tulvi Oxfordi tänavale Londonis, ja korraga vajub keegi mu kõrval kokku ning nüüd aktiveerub see käsusõna minu jaoks. Mul ei ole reaalselt võimalik armastada kõiki neid inimesi sela tänaval, aga ui üks nendest miljonitest, kellega koos ma elan siin linnas, vajab mind, siis minu kohus on armastada.
Selle kommentaari autor: Margaret Killingray