Pealiskaudsel vaatlemisel ei oma tänased kaks lõiku omavahel mingit sidet. Joel Green aga osutab siiski kreeka keeles ilmsiks tulevale lingvistilisele ühendusele väljendite „kuri sugupõlv“ ( Lk 11:29) ning „halb“ silm (s 34) vahel: „…metafoorilisest ning eetilisest vaatenurgast lähtuvalt analüüsides, tundub, et tunnustähe nõudmine ise reedab küsija Kristusest kaugenevat olukorda…. Pimeduse sfääri poole kus valitseb saatan.“

Johannese evangeeliumis teeb Jeesus terve rea tunnustähti oma autoriteedi ja jumalikkuse demonstreerimiseks. Kolmes ülejäänud evangeeliumis aga – mõistetakse tunnustähtede otsijad hukka. Tunnustähtede otsijad ei vaata usus Jeesus kui Messia peale selleks, et nad võiksid teda järgida; nende eesmärk on piiratud tunnustähtede eneste nautimisega. Jeesuse kutse on usaldada teda, panna oma täisusaldus tema peale- ning mitte tema tehtud tunnustähtede peale.

Igatsus tunnustähtede järele annab märku nõrgast usust või hoopis puuduvast usust. On väga lihtne kasutada palveid Jumala testimiseks, kuid selle asemel tuleks meil õppida Teda järjest enam usaldama. Ka tänapäeval varisevad kokku mitmed võimsad liikumised- enamasti just sel põhjusel, et on jäänud keskenduma vaatemängule mitte usule.

Tunnustähtede sisu on selles mida sa võid näha. Ja Jeesus liigub siit edasi hakates rääkima silma olulisusest kehas. Antiikajal usuti et silmad olid kanaliteks mis juhtisid valgust kehast välja, mitte selle sisse. Ja seetõttu viitas „paha„ silm pimedusele inimese sees. Tunnustähtede otsimine viitab samasugusele pimedusele, ihale pigem vaatemängu kui tõe järele ning kaldub seetõttu kergemini teenima saatanat kui Jumalat.