Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 23:1-8
Pillutatud Iisrael kogutakse oma maale1Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid, ütleb Issand!
2Seepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste kohta, kes karjatavad mu rahvast, nõnda: Te olete mu lambad pillutanud ja ära ajanud ega ole vaadanud nende järele. Vaata, ma nuhtlen teid teie pahategude pärast, ütleb Issand.
3Ja ma ise kogun oma lammaste jäägi kõigist maadest, kuhu ma olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karjamaale; nad on siis viljakad ja neid saab palju.
4Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand.
5Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust.
6Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: „Issand, meie õigus”.
7Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil enam ei öelda: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt”,
8vaid: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi ja juhtis Iisraeli soo järglased koju põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ma olin nad ajanud.” Ja nad hakkavad elama oma maal.
Juuda hajutatakse teiste rahvaste keskele. Selles on süüdi kogu rahvas, kuid rahva karjased (kuningad, preestrid, prohvetid) kannavad suuremat vastutust. Kui nemad oleksid oma tööd ustavalt teinud ning oma karja õigesti juhtinud, poleks alandav eksiil vajalik olnud. Jumal väljendab oma nördimust juhtide vastu ning tõotab ise oma karja juhtida (s 3). Tema toob tagasi laialipillutatud jäägi, oma pühale maale ning kinnitab seal rahu ja julgeoleku.
Meile antakse prohveteering, et Taaveti “õige võsu” tõuseb, ning kasvab targaks kuningaks, kes karjatab Jumala rahvast (s 5). Teda kutsutakse “Issand meie õigus” (Issand meie õiglane päästja) (s 6) - ja see on jumalik nimi. Järgnev ajalugu ning ka Pühakiri osutab, et see on viide Jeesusele Kristusele (vt Rm 3:21 - 22; 1Kr 1:30). Kolmainu Jumala tõotus, et Tema ise karjatab oma rahvast sai täidetud siis kui Jeesus ütles: “Mina olen Hea Karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. ” (Jh 10:11) Siit õpime mitut asja: Jeesuse jumalikku päritolu, Jumala ustavust, kes täidab oma tõotusi ning kes hoolitseb isiklikult oma karja “lammaste” eest.
On ka üksikud detailid tuleviku kohta; kui Kristus tuleb, muutub kõik palju selemaks. Juudast viidud vangid pöörduvad 6.sajandil tagasi Paabeli vangipõlvest, kuid see on vaid kahvatu võrdlus selle ajaga, mil Kristus kogub kokku mitte ainult Juuda elanikud, vaid kõik need, kes usu läbi Temasse kuuluvad tõelise Iisraeli hulka -igast rahvast ja põlvkonnast ( Mt 24:31). Millised iganes poleks meie praegused tingimused, võime leida lohutust Jumala muutumatutes ning kindlates tõotustes. Egiptusest väljarändamine oli eelvaade; vangiviidute tagasipöördumine oli eelproov, Nelipüha (koos sel ajal toimunud juutide kogunemisega) oli esimene osa, ning viimne kogunemine ajaloo lõpul, saab olema grand finale. Halleluuja!!
Selle kommentaari autor: Robert Solomon