Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 4:7-16
Õhutus üksmeeleks7Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt.
8Seepärast ütleb Kiri: „Tema on läinud üles kõrgesse, viies vangiviidud vangidena kaasa, ning on andnud inimestele ande.”
9Aga see, et ta on läinud üles, mis on see muud, kui et ta on esmalt tulnud alla maa sügavamatesse paikadesse?
10Niisiis see, kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste, et ta täidaks kõiksuse.
11Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks,
12et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks,
13kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda,
14et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada,
15vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus.
16Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses.
Kristlased peaksid olema tundlikud ja kannatlikud, ning armastama üksteist ja andeks andma, kus vaja (s 1,2). Selle manitsusega viitab Paulus koguduse kui Kristuse ihu võrdpildile - kui vajalik on selle ühtne ja takistusteta toimimine. Sama kujundit kasutab Paulus mitmes teises kohas (Rm 12:4-8; 1Kr 12:12-31; Kl 1:18). Mil iganes on tal vaja illustreerida koguduse keskel valitsevat üksteisest sõltumist või üksmeelt, mis ületab kõik erisused, viitab ta ta taas sellele pildile.
Vaata selle ühtsuse kõiki külgi - üks ihu, üks Vaim, üks lootus, üks Issand, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa (s 4-6). Aga ka erinevused on täiesti olemas. Paulus tsiteerib psalmi näitamaks, et Jumal annab inimestele ande (s 7-8) ning need annid on väga erinevad. Ja kuigi kõik need teenistused, mida Paulus koguduse keskel nimetab, vajavad väga erinevaid ande (s 11,12), on kõik pühendatud samale eesmärgile - ühe ühtse ja ainulaadse Koguduse ülesehitamine.
Eesmärgiks on ka küpsus, mi võimaldab sellel kogudusel seista vastu mistahes rünnakutele, mis tulevad valeõpetuste, võimumängude või hävitava juhtimise kaudu (s 14). See saab aga sündida ainutl siis, kui ihu on koos hoitud, ühendatud Pea kaudu. Kristus, kes sai inimeseks meie keskel (s 9, 10), on kohalviibiv ka praegu oma koguduse ihus - Peana. Tema on selle ihu elu allikas, see, kes hoiab seda ihu koos ühtsuses ja armastuses.
Kui kohalik kogudus on täis elu, on lihtne rakendada seal Pauluse poolt mainitud ihu kuvandit. Palju keerulisem on kohandada seda globaalsele kogudusele, sest traditsioonid, kultuurid, teoloogilised rõhuasetused võivad olla väga erinevad. Siiski, mil iganes olen jumalateenistusel kusagil teises riigis, mõistan taas, mida Paulus mõtles. Ükskõik kui erinevad või kaugete vahemaade taga me oleme, me kuulume kokku. Sest kus koguduse teenimise keskmes on Jeesus, seal on ühtsus.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey