Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 69:1-16
Ahastushüüd Jumala poole1Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Taaveti laul.
2Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
3Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
4Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
5Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
6Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
7Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
8Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
9Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
10Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
11Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
12Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
13Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
14Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
15Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
16Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
Kord, olles silmitsi kuritahtliku süüdistusega, olin samas positsioonil, kus mul oleks olnud võimalik häbistada oma süüdistajat tõestades, et ta on häbitult minu kohta valesid levitanud. Enne kui tundetuhinas tegutsema hakkasin, juhtis Issand mu tähelepanu hoopis ühele teisele asjale, mida ise olin teinud ning mis oli kordi hullem, kuid millest mu süüdistajal õnneks aimugi polnud.
Selles isiklikus nutulaulus on Taavet teravalt teadlik omaenda rumalusest ja läbikukkumisest Jumala ees. Neis eksimustes oli kogu potentsiaal häbistada kõiki, kes Taaveti poole alt üles vaatasid (s 5,6); lisaks piirasid teda vaenlased, kellele Taavet midagi teinud polnud (s 7 -12). Mida peaks inimene sellises olukorras tegema? Väga tundeküllase palvega pöördub Taavet Jumala poole, kes teadis temast kõike mida üldse teada sai, kuid armastas teda sellest hoolimata (s 13).
Põhimõtteliselt ütleb Taavet siin Jumlalale 3 asja - asju, mida ka meie peaksime väga hoolikalt enda elus tähele panema enne kui kasutame seda psalmi kas Jumala ülistamise inspiratsiooniks või abivahendina. Esiteks, on Taaveti palve päästa teda vaenlaste käest, kes on talle toidu asemel mürki söötnud - nii nagu sündis Jeesusega ristil (Jh 19:28-29), kui talle janu kustutamiseks anti äädikaks muutunud veini (s 21).
Teiseks aga kiidab psalmist Jumalat kogu oma jõuga ning kutsub taevast ja maad tema kiitusega ühinema, et ülendada Jumala püha nime (s 30-36). See kiitus suubus sisemisse kinnitusse, mis peaks rahustama ka meie südameid, kui peame ise läbi minema sarnastest olukordadest.
Selle kommentaari autor: Emmanuel Oladipo