Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 13:22-30
Tähendamissõna lukku pandud uksest22Ja Jeesus rändas mööda linnu ja külasid, õpetades ja käies teed Jeruusalemma poole.
23Aga keegi ütles temale: „Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?” Tema aga ütles neile:
24„Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!
25Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud.
26Siis ütlete teie: Me oleme sinu ees söönud ja joonud ja sina õpetasid meie tänavatel.
27Ja tema ütleb teile: Ma ei tea, kust te olete tulnud, hoidke minust eemale, kõik ülekohtutegijad!
28Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, endid aga välja tõugatuina.
29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.
30Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!”
Jeesus keeldub arutamast küsimust, kui paljud pääsevad. Selle asemel püüab tõmmata kuulajate tähelepanu kuningriigi võimalustele, mis nende ees on. Inimesed usuvad, et nende jaoks on uks alati pärani lahti, aga Jeesus seab siin selle eelduse kahtluse alla, vihjates, et mingil hetkel võib uks ka sulguda.
Kui Jeesus läks teel Jeruusalemma läbi linnade ja külade, kuulutas ta kuningriiki: „Õndsad on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik” (Mt 5:3). Tema sõnum ja tegevus näitasid kuningriigi olemust ja kutsusid kõiki sisenema. Jeesus kirjeldas aga ust ka kitsana (s 24), väites, et need, kes sisenevad, ei tee seda lihtsalt kogemata. Sisenemine nõuab energiat, tahet ja otsustavust.
Seejärel kirjeldab Jeesus ust suletuna, mis mõjub ehmatavalt (s 25). Abrahami laste jaoks oli suletud uks mõeldamatu (vt s 28), kuid Jeesus näitab, miks võib uks sulguda. Kui nad on enesega liialt rahulolevad ja usuvad, et nad on igal juhul esimesed, võivad nad hoopis jääda viimasteks, ning hoopis inimesed maa kaugetest nurkadest sisenevad kõigepealt ja naudivad kuningriiki. Jeesus tahab, et tema kuulajad saaksid sisse ja julgustab neid seda tegema. Milline tragöödia oleks olla kutsutud ja mitte seda kasutada, olla esimene ja mitte sisse pääseda.
Jumala arm on meile ukse avanud, aga me ei saa kunagi võtta enesestmõistetavalt võimalusi, mida see meile pakub. Meile annab õiguse siseneda ainult Jumala arm.
Selle kommentaari autor: John Andrews