Pühapäev, 12. November 2017
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 63
Jumal kosutab janunevat hinge1Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
2Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
3Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
4Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
5Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
6Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
7kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
8Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
9Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
10Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
11Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
12Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
Mu hing igatseb su järele nagu hirv veeojade järele. Sina üksi oled mu südame igatsus ja üksnes sind tahan ülistada (Martin Nystrom © 1984 Maranatha Music.)
Ühel kuumal suvepäeval vaatasin Masada kindlusest mäe otsas alla Surnumere ja Juuda kõrbe poole. Seal polnud ühtki elumärki, ei midagi rohelist, lihtsalt kuiv, kõrbenud, janunev maa. Taavet tegi selle laulu 3000 aastat tagasi samas kõrbes, igatsedes Jumala värskendavat ligiolu. Ta oli oma toetajatega põgenenud Jeruusalemmast, mässajate eest, kes soovisid teda tappa ja kuningaks panna tema vanima poja Absalomi (2Sm 15:13-18:18).
Taavetit ähvardab oht, ta on oma pojas ja oma alamates pettunud ning ta pöördub täie pühendumusega Jumala poole. Ta meenutab möödunut. Jumala ustavus, vägi ja auhiilgus olid varem teda alati saatnud, kui Taavet teda templis teenis, kui Taavet teadis suurepäraselt, et kõik need religiooni välised ilmingud pole talle olulised - ta leiab rahu ainult Jumalas endas. Selles psalmis ülistab ta Jumala armastust kogu oma olemusega - huulte, keele, käte, tahte, suu, mõtte ja meelega - ja ta tunneb, et niisugune armastus on kallim kui elu ise. Ta vaatab lootusrikkalt tulevikku, olles kindel, et Jumala õiglus võidab. Vaenlased, kes soovivad teda hävitada, hukkuvad lõpuks ise.
Psalmis on 15 sõna, mis viitavad Jumalalae kui „sina, inu jne“ ja 14 sõna kui „mina, minu“. Taaveti kohtumine Jumalaga on väga isiklik - Taavet on kuningas Jumala südame järgi (1Sm 13:14) ja Teda ülistab Taavet kogu oma olemusega. Võimalik, et on veel mõned psalmid, mis sarnanevad sellisele väljendusele, kuid vaevalt et ükski neist ületab seda.1 Taavet küll Jeesust ei teadnud, kuid kui palju rohkem peaksime pühenduma Temale, kes suri, tõusis üles, läks Isa juurde ja valas oma Vaimu meie peale välja.
Millal tundub Jumal sulle kõige lähemal olevat? Mingil kindlal ajal? Mingis kindlas kohas? Teatud inimestega? Tuleta neid olukordi meelde teades, et olukorrad võivad muutuda, kuid Jumal mitte kunagi.
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson