Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 18:9-17
Tähendamissõna variserist ja tölnerist9Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10„Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.”
13Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
14Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.”
Jeesus õnnistab lapsi15Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.
16Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!
17Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.”
Neil kahel väga erineval sündmusel on sama põhiteema. Need räägivad alandlikkusest kui õigest suhtumisest Jumala soosingu saavutamiseks. Variseri probleem - see, et ta oli liiga teadlik oma staatusest, moraalsest üleolekust ning religioosetest tegudest - on tegelikult meie kõikide
probleem. On vähe neid inimesi, kes midagi saavutanud, ei õnnitle iseendid selle puhul. Ja kui suudame seda lõksju vältida, siis õnnitleme end sellel puhul et suutsime vältida! Inimsüda on jätkuvalt kaldu ekslikuse poole. Tundub nagu jälgiksime end pidevalt kõrvalt, püüdes tabada iga hetke kus võiks endale õlale patsutada - ja see ei ole armas omadus.
Maksukoguja on selles pildis kontrastiks - ta on üleni haaratud oma läbikukkumistest ning suudab seetõttu vaevalt silmi Jumala poole tõsta (s 13). Samamoodi on need beebid, keda Jeesus õnnistab, lihtsalt beebid, ega ole veel õppinud ennast võrdlema teistega et püüda olla keegi teine.
Just taoline ehtne südame alandlikkus on väravaks jumalariiki (s 17) ning need, kel seda vähe on, peaksid jätkuvalt meelt parandama, kuni nende südame suhtumine paraneb.
Jeesus teadis väga hästi, et tähendamissõna kuuldes ütlevad vähemalt pooled ta kuulajatest oma südames: “Jumalale tänu, et mina ei ole nagu see variser!” Seega on see tähendamissõna otsekui lõks meile, ning tegelikult ka üsna tüüpiline lähenemine Jeesuse poolt. Tema teab mis meie südames peitub ning iroonia ja ka huumori abiga näitab ta leebelt meile meie peegelpilti.
Kõikidest pattudest on usuline uhkus ja eneseõigus kõige hullemad, sest need on kõige kergemad tulema. Maksukoguja mõisteti Jumala ees õigeks, tänu tema reaktsioonile, mis tunnistas et ta näeb end patusena, kellel ei ole mingit õigustust Jumala ees, ning kes ei ole kõlblik leidma jumalikku halastust. Et ta end sellisel viisil alandas, siis kuulutab Jeesus, et aja saabudes ülendab teda Jumal ise.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright