Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 3:1-31
Rahvad, kes jäeti Iisraeli katsumiseks1Ja need on rahvad, keda Issand alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kes ei tundnud ühtegi Kaanani sõda,
2ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei osanud:
3viis vilistite vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mäestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.
4Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada, kas nad tahavad kuulda Issanda käske, mis ta Moosese läbi oli andnud nende vanemaile.
5Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,
6võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.
Otniel päästab Iisraeli Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi käest7Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Issanda silmis ja unustasid Issanda, oma Jumala ning teenisid baale ja ašeraid.
8Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.
9Aga Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole ja Issand tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.
10Issanda Vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Issand andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.
11Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.
Eehud päästab Iisraeli Moabi kuninga Egloni käest12Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Issanda silmis, ja Issand julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Issanda silmis.
13Ja tema kogus enese juurde ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.
14Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateist aastat.
15Siis Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole ja Issand tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,
16siis Eehud valmistas enesele kaheteralise mõõga, küünar pika, ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.
17Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.
18Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis ära inimesed, kes andi olid kandnud,
19ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: „Kuningas, mul on sulle saladus rääkida.” Ja Eglon vastas: „Tasa!” Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest ära.
20Eehud tuli ta juurde, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles: „Mul on sinu jaoks Jumala sõna!” Ta tõusis üles oma istmelt,
21aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,
22nõnda et pidegi läks tera järel sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärel väljus ta peidikust.
23Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.
24Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud. Nad ütlesid: „Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju.”
25Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi. Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas.26Eehud oli aga põgenenud, seni kui nad kõhklesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsenud Seirasse.
27Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mäestikus ja Iisraeli lapsed läksid koos temaga mäestikust alla, tema nende ees.
28Ja ta ütles neile: „Järgnege mulle, sest Issand annab teie vaenlased moabid teie kätte!” Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed, mis olid Moabi poole, ega lasknud üle mitte kedagi.
29Tol korral lõid nad moabe maha ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainsatki ei pääsenud.
30Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.
Samgar päästab Iisraeli vilistite käest31Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistitest maha kuussada meest; temagi päästis Iisraeli.
Nagu eelmisest peatükist võisime tõdeda, läks tõotatud maa vallutamine üle kivide ja kändude. Sõnakuulmatuse tagajärjel elas rida rahvaid Iisraeli lastega kõrvuti, meelitades neid Jumala käskudest taganema, mis neil kahjuks edukalt õnnestus: “Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ja unustasid Issanda, oma Jumala ning teenisid baale ja ašeraid” * (s 7). Kas see ahvatlemine oleks õnnestunud nii hästi, kui Iisrael oleks kinni pidanud keelust sõlmida abielusid ebajumalaid teenivate paganarahvastega? Ilmselt mitte. Eks ole seesama põhimõte kehtiv tänapäevalgi: abielus, kus üks abikaasadest “vaatab” Jumala, teine aga maailma poole, peab üks paratamatult varem või hiljem teisele järele andma, kui tahetakse säilitada kodurahu. Vastasel juhul võib see viia isegi abielu lagunemiseni.
Iisraeli langemise tagajärjeks oli langemine vallutajate ikke alla, kuni Iisraeli laste hädakisa tõusis Jumala ette ja nad meelt parandasid. Abi tuli kolme mehe, Otnieli, Eehudi ja Samgari kaudu ning Jumal kinkis jälle tükiks ajaks rahu.
Nagu tõdeda võime, on terve rahva saatus – nii vabadus kui ka usuline hoiak Jumalale meelepärase mehe õlgadel. Tema kujundab kogu rahva heaolu, hoolitseb Jumala teenimise eest. Niisamuti on ka ühe mehe (Egloni) langemine kogu sõjaväehulga kaotuseks. Muidugi, kõiges neis sündmustes oli Jumala ligiolu ja julgustus võiduka võitluse võtmeks. Loe uuesti salme 2 ja 4 – sealt leiad kaks põhjust, miks Jumal jättis paganarahvad Iisraeli teelt kõrvaldamata.
Siit võime õppida sõnakuulelikkust ja Jumala usaldamist. Ka sina, tavaline lihtne kristlane, oled sõdur ja sinust oleneb lahingu lõpptulemus. Meie võit oleneb ustavusest ja meie Päästja järgimisest.
Selle kommentaari autor: APÜ