Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 8: 22-35
Gideon vangistab Midjani kuningad22Ja Iisraeli mehed ütlesid Gideonile: „Valitse meie üle, niihästi sina kui su poeg ja su pojapoeg, sest sa oled meid päästnud Midjani käest!”
23Aga Gideon vastas neile: „Ei valitse mina teie üle ega valitse mu poeg teie üle - Issand valitseb teie üle!”
24Ja Gideon ütles neile: „Ühte ma palun teilt: igamees andku mulle oma saagiks saadud ninarõngas!” Neil olid ju olnud kuldninarõngad, sest nad olid ismaeliidid.
25Nad vastasid: „Me anname hea meelega!” Ja nad laotasid laiali ühe mantli ning igaüks viskas sinna ninarõnga oma saagist.
26Kuldninarõngad, mis Gideon oli palunud, vaagisid tuhat seitsesada kuldseeklit, peale nende kaelaehete ja kõrvarõngaste ja purpurriiete, mida Midjani kuningad olid kandnud, ja peale kettide, mis olid olnud nende kaamelitel kaelas.
27Ja Gideon valmistas neist õlarüü ning asetas selle oma linna Ofrasse, ja kogu Iisrael käis seal hoora viisil selle järel; aga see sai Gideonile ja tema soole püüdepaelaks.
28Nõnda alandati Midjan Iisraeli laste ees ja ta ei tõstnud enam oma pead; ja maal oli Gideoni päevil rahu nelikümmend aastat.
29Ja Jerubbaal, Joase poeg, läks ning elas oma kojas.
30Gideonil oli seitsekümmend poega, tema niudeist lähtunuid, sest tal oli palju naisi.
31Ja tema Sekemis olev liignaine tõi temale ka poja ilmale, kellele ta pani nimeks Abimelek.
32Ja Gideon, Joase poeg, suri küpses vanuses ja ta maeti oma isa Joase hauda abieserlaste Ofrasse.
33Aga kui Gideon oli surnud, pöördusid Iisraeli lapsed taas ja käisid hoora viisil baalide järel ning seadsid endile jumalaks Baal-Beriti.
34Ja Iisraeli lapsed ei mõelnud enam Issandale, oma Jumalale, kes oli nad päästnud kõigi nende ümberkaudsete vaenlaste käest.
35Ja nad ei teinud head Jerubbaali, Gideoni perele, tasuks kõige hea eest, mida tema oli teinud Iisraelile.
Gideon - uskuv, vapper, võimas sõjamees ja selle kõige juures tagasihoidlik, valmistas objekti, mis iseenesest ei olnud halb, kuid mis mõjutas inimeste parandamatut tungi ebajumalateenimise vastu. Kui iisraellased ei saanud teha Gideonist enesest kummardamise objekti, siis muutsid nad selleks tema valmistatud õlarüü. Gideon oli ausa ja ustava südamega keeldunud troonist ning dünastia rajamisest, suunates pealiskaudsed iisraellased Jumala enese valitsuse alla. Ta oli eeskujuliku alandlikkusega pöördunud tagasi oma kodulinna ning oma vaikse eluviisi juurde.
Aga see õlarüü, see ühekordne edevuse tegu, sai konksuks, mida saatan kasutas Ofra linna püüdmiseks.
On ääretult ohtlik arvata, et meie voorused võiksid ära pühkida meie pahed. Võitlus ebajumalate teenimise vastu meie elus, kestab kuni surmani. Hea sõnum Jumala toimimise kohta meie läbi ei vähenda hetkeksi vajadust Tema töö osas meie sees.
Ja kui Gideon sureb, muutub olukord veelgi hullemaks. Ebajumalate kummardamisse langemine rahva seas on alarmeeriv. (vt s 33 “ Vaevalt oli Gideon surnud, kui Iisraeli lapsed pöördusid taas ja käisid hoora viisil baalide järel ning seadsid endile jumalaks Baal-Beriti.”) Nende ebajumalateenimine oli oma kohutavuses muutunud veelgi rängemaks - sellel jumalal, kelle nad nüüd enestele kummardamiseks valisid oli nimi, mis mõnitas Issanda armu ja armastust: “Baal Berit” tähendab “Lepingu Issand või abikaasa”. Hüljates oma lepingu Jumalaga, pillab rahvas oma hinged mistahes ajutise tühisuse tagaajamiseks.
Alates Apostlite tegude raamatust, esitleb Uus Testament meile varakiriku ajalugu. Aga pane tähele, et selles sisaldub ka nende koguduste ajalugu, kes ei ole püsima jäänud. Kohtumõistjate raamatu 8. peatükk on igas mõttes kainestav ja väga eluline. Koguduse rajamine on üks asi, koguduse elushoidmine ja selle eest hoolitsemine, selle kaitsmine hoopis teine asi.
Selle kommentaari autor: Dominic Smart