Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 9:22-57
Abimeleki ülekohtune valitsus22Kui Abimelek oli kolm aastat valitsenud Iisraeli üle,
23läkitas Jumal kurja vaimu Abimeleki ja Sekemi kodanike vahele, ja Sekemi kodanikud reetsid Abimeleki,
24et vägivald Jerubbaali seitsmekümne poja vastu tasutaks ja nende veri pandaks nende venna Abimeleki peale, kes nad tappis, ja Sekemi kodanike peale, kes kinnitasid tema käsi oma vendi tapma.
25Ja Sekemi kodanikud seadsid temale varitsejaid mäetippudesse, ja need riisusid kõiki, kes teel neist mööda läksid; ja sellest teatati Abimelekile.
26Aga Gaal, Ebedi poeg, tuli koos oma vendadega, ja nad asusid Sekemisse; ja Sekemi kodanikud usaldasid teda.
27Nad läksid väljale ja noppisid viinamarju oma viinamägedelt ning surusid mahla ja pidasid peo; nad läksid oma jumalakotta ning sõid ja jõid ja sajatasid Abimelekit.
28Ja Gaal, Ebedi poeg, ütles: „Kes on Abimelek ja mis on Sekem, et me peame teda teenima? Eks ta ole Jerubbaali poeg ja Sebul tema käsutäitja? Teenige Sekemi isa Hamori mehi! Miks peaksime teda teenima?
29Jah, antaks see rahvas ometi minu käe alla, ma ajaksin Abimeleki ära!” Ja ta ütles Abimelekile: „Suurenda oma sõjaväge ja tule välja!”
30Kui Sebul, linna ülem, kuulis Ebedi poja Gaali sõnu, siis süttis ta viha põlema.
31Ja ta läkitas salaja käskjalad Aruumasse Abimelekile ütlema: „Vaata, Gaal, Ebedi poeg, ja tema vennad on tulnud Sekemisse, ja näe, nad ässitavad linna sinu vastu.
32Aga tõuse nüüd öösel, sina ja rahvas, kes on koos sinuga, ja varitse väljal!
33Ja hommikul, kui päike tõuseb, asu varakult teele ja mine linnale kallale; ja vaata, kui Gaal ja rahvas, kes on koos temaga, tuleb välja su vastu, siis talita temaga, nagu su käsi jaksab!”
34Ja Abimelek tõusis öösel üles ja kogu rahvas, kes oli koos temaga, ja nad varitsesid Sekemit neljas salgas.
35Ka Gaal, Ebedi poeg, läks välja ning asus linna värava suhu; aga Abimelek ja rahvas, kes oli koos temaga, tõusid varitsuspaigast.
36Kui Gaal nägi rahvast, siis ta ütles Sebulile: „Vaata, rahvas tuleb alla mäetippudelt.” Aga Sebul vastas temale: „Sa näed mägede varje, nagu oleksid need mehed.”
37Gaal aga jätkas kõnelust ja ütles: „Vaata, rahvas tuleb alla Maa-nabalt ja üks salk tuleb Ennustajatamme poolt.”
38Ja Sebul ütles temale: „Kus on nüüd sinu suu? Sina ju ütlesid: Kes on Abimelek, et peaksime teda teenima? Eks see ole rahvas, keda sa põlgasid? Mine siis nüüd ja sõdi tema vastu!”
39Ja Gaal läks välja Sekemi kodanike ees ning sõdis Abimeleki vastu.
40Aga Abimelek ajas teda taga ja Gaal põgenes tema eest ning mahalööduid langes hulganisti kuni värava suuni.
41Ja Abimelek jäi Aruumasse; aga Sebul ajas Gaali ja tema vennad Sekemist ära.
42Teisel päeval läks rahvas väljale ja sellest teatati Abimelekile.
43Siis ta võttis oma sõjaväe ja jaotas selle kolmeks osaks ning varitses väljal. Ja ta vaatas, ja ennäe, rahvas tuli linnast välja. Siis ta tõusis nende vastu ja lõi neid.
44Ja Abimelek ja need salgad, kes olid koos temaga, tungisid peale ning asusid linna värava suhu, ja kaks salka tungis kallale kõigile, kes olid väljal, ja lõi need maha.
45Ja Abimelek sõdis kogu selle päeva linna vastu ja vallutas linna ning tappis rahva, kes oli seal sees. Ja ta kiskus linna maha ning külvas soola peale.
46Kui kõik Sekemi tornis asujad sellest kuulsid, siis läksid nad Eel-Beriti koja võlvistikku.47Kui Abimelekile teatati, et kõik Sekemi tornis asujad olid kokku kogunenud,
48siis läks Abimelek Salmoni mäele, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga; ja Abimelek võttis kirve kätte ja raius haokubu, tõstis ja pani selle enesele õlale ning ütles rahvale, kes oli koos temaga: „Mida te nägite mind tegevat, seda tehke kähku nagu minagi!”
49Siis raius ka kogu rahvas, igamees oma haokubu, läks Abimeleki järel ja pani kubu võlvistiku peale ning nad süütasid võlvistiku seesolijate kohal põlema, nõnda et ka kõik Sekemi torni inimesed said surma, ligi tuhat meest ja naist.
50Siis läks Abimelek Teebesisse ja piiras Teebesit ning vallutas selle.
51Aga keset linna oli tugev torn ja sinna põgenesid kõik mehed ja naised ja kõik linna elanikud; nad sulgesid eneste järel ukse ja läksid üles torni katusele.
52Ja Abimelek tuli torni juurde ning sõdis selle vastu; ja ligines torni uksele, et seda tulega põletada.
53Aga üks naine viskas pealmise veskikivi Abimelekile pähe ja purustas tema kolju.
54Siis Abimelek kutsus kiiresti poisi, oma sõjariistade kandja, ja ütles temale: „Tõmba oma mõõk ja surma mind, et minu kohta ei öeldaks: Naine tappis tema!” Ja tema poiss pistis ta läbi, nõnda et ta suri.
55Kui Iisraeli mehed nägid, et Abimelek oli surnud, siis läks igaüks koju.
56Nõnda tasus Jumal Abimeleki kurjuse, mida ta oli teinud oma isale, tappes oma seitsekümmend venda.
57Ja kõik Sekemi meeste kurjuse tasus Jumal nende pea peale; nõnda tabas neid Jootami, Jerubbaali poja needus.
Abimelek ja Sekemi linna elanikud olid külvanud tuult ning lõikasid nüüd tormi - kui tsiteerida prohvet Hoosea hilisemat kirjeldust Iisraeli kohta. Väljapoolt tulija, Gaal ässitab inimesed eriarvamustega mässule, linnavalitseja raporteerib sellest Abimelekile ning seejärel hukatakse Gaal ning tema poolehoidjad. Aga ta ei jää sellega rahule, vaid jätkab tapatalguid hukates kõik põllumehed Sekemis, ning hävitades viimaks ka linna enese. Viimasena põletatakse maha kindlustatud torn, mille sisemusse on varjunud tuhatkond vaest inimest.
Jah, orjavitsa tuli hävitab nad kõik, mõned selle sõna otseses mõttes. Ja tuli levib edasi, sest järgmiseks ründab Abimelek Teebesit. Kas ta kahtlustas neid kaassüüdlasteks olemises või oli tegu lihtsalt õela julmusega, mida aegade algusest türannid on ikka ja jälle ilmutanud? Seda meile ei öelda. Siinkohal aga haarab tuli, mille Abimelek oli süüdanud - tema enda, hävitab ta ning Jootami tähendamissõna läheb hirmuärataval viisil täide.
Mõnikord, kuigi mitte alati, saavad inimesed siin elus kätte selle, mille on ära teeninud. Abimeleki ja Sekemi linnaga see nõnda ka sündis.
Moosese seadus kuulutas õnnistust ja jõukust sellele kogukonnale, kes on Jumalale sõnakuulelikud ning hirmsat kannatust sõnakuulmatutele - ning just selline tundub olevat inimeste üldine kogemus läbi hilisema ajaloo. Iisraeli ajaollst näeme, et kohtumõistjate ajal kasvas häda, jõukus ja võim aga kasvasid Taaveti ja Saalomoni valitsemisajal; Juuda ja Iisraeli kunigriikide ajal kges rahvas nii häda kui õnnistust, kuni mõlemad riigid Paabelisse vangi viidi.
Võtmefraasiks on siinkohal “üldine kogemus”. Selles loos ja nii tihti ka ajaloos ( ja ka kaasajal), said nendes hirmsates sündmustes kaasa haaratud veel paljud teised, kes toimuvate sündmuste eest otseselt vastutavad ei olnud. Nii käsuseadus, Psalmid ja Õpetussõnad osutavad kõik - sõnakuulelikkus juhib inimese õnnistuse juurde. Samas on Piiblis ka teised psalmid ( nt Ps 4) ning Iiobi raamat, mis hoiatavad, et ka seda põhimõtet ei saa absolutiseerida - need ei kehti igas olukorras sellisel viisil, sest on ju läbi ajaloo ka väga palju süütult kannatajaid.
Mis aga kindlalt kehtib, on Pühakirja üks alustõdesid: Jumal, kes on pikameelne ja halastaja ning rikas heldusest, ei tasu inimesele seda mööda mida ta vääriks, vaid pakub meile selle asemel oma armu.
Selle kommentaari autor: APÜ