Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 13:1-11
Efraimile kuulutatakse kadu1Kui Efraim kõneles, värisesid kõik, ta oli Iisraelis ülistatud; aga ta sai Baali pärast süüdlaseks ja pidi surema.
2Nüüd teevad nad edasi pattu ja valmistavad enestele hõbedast valatud kujud, ebajumalate kujud oma kujutluse järgi - kõik sepatöö. Nad ütlevad neile: „Ohverdajad suudelgu vasikaid!”
3Seepärast on nad nagu hommikune pilv, nagu kaste, mis varakult kaob, nagu aganad, mis rehealusest tuulatakse, nagu unkast tõusev suits.
4Aga mina olen Issand, su Jumal, Egiptusemaalt alates; sa ei tohi tunda minu kõrval muud jumalat ja ei ole muud päästjat kui mina.
5Mina hoidsin sind kõrbes, palaval ja põuasel maal.
6Kui nad käisid karjas, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid minu.
7Aga minust sai neile otsekui noor lõvi, ma luuran tee ääres nagu panter.
8Ma tulen neile kallale nagu karu, kellelt on röövitud pojad, ja ma rebestan nende rinnakorvi; nagu emalõvi sööb neid seal ja metsloomad kisuvad nad lõhki.
9See on su hukutanud, Iisrael, et sa olid minu, oma abi vastu.
10Kus on siis su kuningas, kes päästaks sind kõigis su linnades, ja kus on su kohtumõistjad, kelle kohta sa ütlesid: „Anna mulle kuningas ja vürste!”?
11Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära.
Tänase peatüki lugemine on otsekui tormi käes viibimine. Kohal on nii äike kui välgud. Siin kuulutab Jumal nüüd Iisraeli üle langetatud kohtuotsust ja seda on kohutav lugeda. Loeme kahest karistamise viisist: esimene on väärtegude otsene tulemus (samamoodi kui sa hüppad alla kõrgelt kaljult, siis kukud väga hullusti ja võibolla isegi sured); teine karistus on Püha Jumala isiklik vastus juhul, kui tema arm ära põlatakse (see on Jumala kohtumõistmine meie üle kkui teeme pattu).
Esimest karistust kirjeldatakse kolmandas salmis läbi looduslike sündmuste - rahvas puhutakse ära nagu suits, oma tegude tõttu. Teist karistusviisi kirjeldatakse metsloomade rünnakuna (s 7) - ja see tähendab, et Jumala kohtumõistmine on isiklik, raevukas ja järelejätmatu.
Nende kataklüsmiliste katastroofide põhjuseks, mis Iisraeli tabavad, on see, et rahvas tõukas ära oma Jumala, et nad on vaadanud päästeks hoopis teiste jumaluste poole ning lootnud inimlike kuningate ja rahva juhtide peale Jumala asemel. Taoline teadlik ja tahtlik mässamine toobki kohtuotsuse nende peade peale.
Salmi 14 kaunid sõnad, mida ka ap Paulus kasutab kirjeldades Jeesuse pääste ja lunastustööd ristil (1Kr 15:54-57), on algselt pärit just tänasest peatükist ja kõlavad keset Iisraelile määratud surmaotsust. Need on need välgunooled keset tormi - kaunid, kuid kohutavad.
Selle kommentaari autor: Robert Solomon