Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala aia eest hoolitsedes

Laupäev, 15. Jaanuar 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 2:4-17

Aadam ja Eeva
4See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,
5kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
6tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
7Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.[f] + [fr] 2:7 [ft] Heebrea keeles on sõnad [+it] adama[+it*], mis tähendab 'maa', ja [+it] adam[+it*], mis tähendab 'inimene', keeleliselt väga lähedased. Vt ka [+xt] 3:19[+xt*]. [f*]
8Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
9Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
10Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:
11esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;
12selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
13Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
14Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
15Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
16Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
17aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!”

“Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.” (Ef 2:10)

Esimese Moosese raamatu esimene peatükk visandas meile maailma loomise kokkuvõtte, teine peatükk kirjeldab aga selle loo keskseid elemente: Eedeni aia loomist ning Jumala korraldust, et inimene võib süüa kõigist aia puudest, välja arvatud hea ja kurja tundmise puust.

Suur osa meie ees lahtirulluvast draamast leidis aset Mesopotaamias - täpsemalt Tigrise ja Eufrati jõgedeäärsel alal, mida tol ajal kutsuti Shinariks või Paabeliks, ning mida meie teame kui Iraagi territooriumi. Mõeldes konfliktidele, mis praegu sellel pinnal lõõmavad, saab too alglugu veelgi juurde teravust ja väge. Jumala loodud maailm, armastusega kujundatud viimse detailini selleks, et olla koduks tema rahvale, on praegu muutunud tapatalgute alaks. Enam täpsemat ja kurvemat pilti inimese langemisest pole võimalik maalida. Ja ometi on neis peatükkides peidus ka sügav müsteerium.

Eedeni aia kujund on võimas, ning kulgeb läbi Piibli, jutustades paradiisist, kust oleme pärit, ning mille poole oleme teel. Jõed aga, mis aitavad Eedeni asukohta määratleda võivad tekitada segadust. Me teame Tigrist ning Eufratti (s 14), kuid  Piison ja Giihon on meile tundmatud (s 11,13). Eeden on reaalne paik, kuid samas ka müstiline. CS Lewis tunnistab, et just siit leidis ta inspiratsiooni Narnia maailma loomiseks - alates selle mägedest kuni mererannani. Ja kuigi ükski külastaja ei leia Mahekastilise Varakella lossi, ei vähene loo mõjuvõim sellest karvavõrdki! Eedeni aias leiab Aadam oma Eeva ning suur inimseiklus algab.

Veelkord jutustatakse meile inimese loomise lugu (seekord teisest vaatenurgast). Inimese elupaiga tarvis oli vaja maapind ette valmistada (s5), et taimestik saaks tärgata ja kasvada. Kohe kui Aadam oli loodud, pandigi ta jätkama Jumala poolt alustatud tööd, seda aeda harima ja hooldama (s 15), lisades sel viisil elu juba loodud maailma. Aed oli valmistatud Aadama jaoks ja Aadam nö aia jaoks - tema suhe aiaga oli loov, harmooniline, vastastikuse sõltuvuse ja arendamise suhe. Samasugune suhtumine peaks inimestel loodusse olema ka praegu.

Tänase tekstilõigu salmid on ülevoolavad elust - kasvav taimestik, elupuu, udu ja jõed, mis maapinda niisutasid; inimene, kes hakkas maad harima. Väärtuslikud kivid, mineraalid ja kuld, mida tekstis mainitakse (s 11-12) osutavad kõigele lisaks ka maapinnas eneses peituvale rikkusele.

Kuid keset seda imelist, tärkavat aeda ja keset peatükki mainitakse esimest korda ka surma, esialgu küll vaid hoiatusena. Selleks, et elu saaks täiel määral puhkeda ja rohkeneda, tuleb ühest puust eemale hoida - tuleb järgida Jumala antud juhtnööre ja seatud piire. 

 
Issand, tänan Sind elukülluse eest ja kogu loodu imelisuse eest! Luba, et minu teod võiksid rohkendada elu, mis tuleb Sinu käest ning aita mul eemle hoiduda kõigest, mis toob surma.

Selle kommentaari autor: APÜ