Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 8:1-14
Neljas nägemus hävingust1„Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse:
vaata, seal oli korv küpse puuviljaga.
2Ja ta küsis: „Mida sa näed, Aamos?”
Ma vastasin: „Korvitäit küpset puuvilja.”
Siis ütles Issand mulle:
„Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp.
Enam ma ei lähe temast mööda.
3Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks,
ütleb Issand Jumal.
Palju on laipu, heidetud igasse paika.
Vaikus.”
Iisrael on küps kohtuks4Kuulge seda, kes ahmite vaese järele
ja tahate maal teha hädalisele lõpu,
5öeldes: „Millal möödub noorkuu,
et saaksime müüa vilja,
ja hingamispäev,
et võiksime avada viljaaidad,
teha vaka väiksemaks
ja seekli suuremaks,
ja petta väärade vaekaussidega,
6et saaksime osta raha eest viletsa
ja sandaalipaari eest vaese,
ja müüa vilja pähe aganaid?”
7Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures:
„Tõesti, ma ei unusta iial
ühtegi nende tegu!”
8Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema
ja kõik, kes seal elavad, leinama?
Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi,
kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?
9„Ja selsamal päeval sünnib,”
ütleb Issand Jumal,
„et ma lasen päikese loojuda keskpäeval
ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.
10Ja ma muudan teie pühad leinaks
ja kõik teie laulud nutulauludeks,
ma panen kõigi niudeile kotiriide
ja teen paljaks iga pea.
Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast
ja teie lõpp peab olema kibe.”
11
„Vaata, päevad tulevad,”
ütleb Issand Jumal,
„mil ma saadan maale nälja:
nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele,
vaid Issanda sõnade kuulmise järele.
12Siis nad vaaruvad merest mereni
ja põhjast itta,
nad uitavad, otsides Issanda sõna,
aga nad ei leia.
13Sel päeval minestavad janu pärast
ilusad neitsid ja noored mehed,
14need, kes vandusid Samaaria süüteo juures
ja ütlesid:
„Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!”
ja: „Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!”
- nad langevad ega tõuse enam.”
Aamose neljas nägemus küpsete puuviljadega korvist kätkeb endas tähenduslikku sõnamängu. Sõnad “küpsed puuviljad” kõlavad heebrea keeles väga sarnaselt sõnaga “lõpp”. Prohveti silmis on see Jumala sügavalt tähenduslik viitamine faktile, et Iisrael on nüüd küps karistuseks.
Jumal oli anunud oma rahvast: “Otsige mind, et te jääksite elama..:” (Am 5:4), “Otsige head... et jääksite elama” (Am 5:14). Kahel korral näitas Jumal Aamosele antud nägemuses kohtumõistmise plaani, millest Ta siis Aamose palve peale jälle taganes (Am 7: 1-6). Kolmandal korral aga kõlas otsus: “Seekord ma ei lähe enam temast mööda” (Am 7:7-8). Sõnumi ning ka sõnumitooja eemaletõukamine preestrite poolt ning ülekohtu jätkumise inimeste keskel, tegi Jumala silmis rahva olukorra muutmise võimatuks. Järjekindel vastuseismine kõikidele kaastunde ning armastusega öeldud üleskutsetele, saab viimselt kaasa tuua vaid ühe tulemuse: “Patu palk on surm”, ning see palk makstakse välja.
Ja prohvet kuulutab, tuues veelkord esile karistuse põhjused: rahvas on toiminud ülekohtuselt ja halastuseta, tallates õigluse jalge alla. Eriti šokeeriv on olnud nende silmakirjalikkus kui nad väliselt hingamispäeva pidades või muid Jumala poolt seatud osaduse praktikaid läbides, oma südames tegelikult kibelevad kannatamatult poolelijäänud ülekohtuste tegude juurde tagasi, selle asemel et rõõmustada Jumala ligiolust.
Aitab! Taoline eluviis lõpeb nüüd, ütleb Jumal. Pidustused muutuvad paastumiseks, laulud nutmiseks, tulevikulootus kustub koos valgusega; maa stabiilsust kõigutatakse kosmiliste muutuste läbi (maavärinad ja päikesevarjutus).
Aga kõige hullem nende karistuste keskel on Jumala vaikimine - Temalt ei tule enam ühtegi sõna. See on hullem kui füüsiline nälg. Piiblis võrreldakse sageli Jumala sõna leivaga. Kui puudub toit, siis inimene sureb. Kui puudub Jumala sõna, sureme vaimselt. Jumala sõna on ainus elu andja ja ülalhoidja, aga kui see on muutunud inimese jaoks nii tühiseks, et seda ignoreeritakse, siis võib Jumal selle hoopis ära võtta. “Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia…..nad langevad ega tõuse enam.” (s 12-13).
Selle kommentaari autor: APÜ