Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 19:17-30
Jeesus lüüakse risti17ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks.
18Seal nad lõid risti tema ja temaga koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele.
19Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.”
20Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles.
21Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide kuningas”, vaid „Tema ütles: Olen juutide kuningas.””
22Pilaatus vastas: „Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud.”
23Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi, särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla.
24Nad ütlesid siis üksteisele: „Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab”, et läheks täide Kiri:
„Nad on mu rõivad omavahel jaganud,
ja riiete peale liisku heitnud.”[m]Sedasama sõdurid nüüd tegidki.
25Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.
26Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!”
27Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.
Jeesus sureb ristil28Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.”
29Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema suu juurde.
30Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge.
On äärmiselt raske lugeda neid sõnu. Teame ju, et pühapäeval tuleb ülestõusmine, aga siin kirjeldatud inimeste tegude julmus ja koledus on peaaegu talumatu. Paljud tahaksid nendest päevadest kiiresti üle minna, et jätta ristilöömise valu seljataha ning jõuda ülestõusmise hommiku rõõmsa tähistamiseni. Ometi on need peatükid siin, ning kõik neli evangeeliumi pühendavad märkimisväärse mahu just selleks, et kirjeldada kohtumõistmist Jeesuse üle ning Tema ristilöömist.
Kuigi nende sündmuste see olemine on pingutav, leiame siit ka ühe uue arusaamise, milles on hämmastav iroonia. Väliselt sünnib barbaarne avalik hukkamine; Jeesus on agoonias ja sellele lisandub julm pilkamine; kuid keset seda kõike meenub, et Uuest Testamendis on sõna “au” peaaegu alati seotud kannatusega.
“Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. “ , ütles Jeesus Nikodeemosele (Jh 3:14-15), viidates vaskmaole, mille Mooses kõrbes tegi, et need keda mürkmaod olid hammustanud saaksid paraneda. Pane tähele siin peituvat topelttähendust. Sõna “ülendas” viitab otseselt ristilöömisele, kuid see võib samas tähendada ka ausse ülendamist.
Jesaja on kirjutanud: “Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks. “ (Js 52:13)
Usklikud, kes täna loevad seda kirjakohta ning näevad ristilöödud Jeesuses üksnes “Juutide Kuningat” (s 21), peaksid nägema ka seda, et kannatus oli ühtlasi Jeesusele auks. Seiskem siis Johannese ja kolme Maarjaga risti all, ülistades Teda, kes ütles “ „Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Lk 8:21)
Selle kommentaari autor: APÜ