Kes meist ei tahaks kaasajal vältida katastroofe? Loetud salmides hüüab personifitseeritud tarkus lihtsameelsetele, rumalatele ja ennasttäis hooplevatele inimestele, et nad pööraksid tähelpanu tema sõnadele, kui tahavd vältida katastroofi.

Piiblitekst kirjeldab seda isikustatud tarkus kui naist tungleval turuplatsil, kes hüüab oma sõnumit. Taoline pilt oli Iisraeli argielus väga tavaline. Ostjate ja müüjate saginas on tema hääl peaaegu kuuldamatu. 

Kes teda kuulevad, neil pühitakse ära petlik tunne oma tähtsusest. Nad reageerivad teravmeelsete ja solvavate kommentaaridega. Nad lükkavad naise sõnumi tagasi. Miks nad peaksid teda kuulama? Kindlasti pole tal neile midagi väärtuslikku pakkuda! Selle pildiga kirjeldab Õpetussõnade autor Tarkust, tabades midagi sellest, kuidas inimesed reageerivad Jumala tõele. Tarkuse sõnum on tänapäeva maailmas jätkuvalt ebapopulaarne. Aina enam liberaliseeruvas ühiskonnas ei tundu Tarkuse tee külgetõmbavana. Positiivsed moraalsed väärtused on välja naerdud kui vanamoodsad ja aegunud. Ausust, puhtust ja õigsust pigem halvustatakse, kui need ei too inimesele otsest kasu. Arvestades selliseid reaktsioone ei ole üllatav, et ka meie Issandale Jeesusele Kristusele, kes kehastab tõelist tarkust, reageeritakse jätkuvalt ükskõiksuse, mõnituste või põlgusega.

Salmidest 22-33 leiame Tarkuse sõnumi, milles sulavad ühte tarkuse ja prohveti kujundid. Prohveti pildi kasutamine osutab, et Tarkus pärineb Jumalalt ning edastab Jumala sõnumit; ka rõhutab see sõnumi pakilisust inimestele, kes on tegelikult kriitilises olukorras, kuid ei saa ise sellest aru. Tarkus hüüab, sest kohe-kohe on juba liiga hilja midagi muuta.

Tarkuse sõnumisse on kätketud hoiatus, hädahüüd ja ka tõotus. Armastus ja vihkamine pole siin inimesest sõltumatud tunded, vaid on tahteaktid, nii nagu sageli ka tunded Õpetussõnade tekstides ja ka mujal Piiblis. Seega saab inimene valida, mida ta vastu võtab või eemale tõukab.

Salmid 23-25, 29-31 ja 31 laiendavad hädahüüdu või nutulaulu: rahvas ei vastanud takruse kutsele ning jäi seetõttu ilma tarkuse külluslikust varustusest. Inimesed ei soovinud kuulda manitsust ega ka nõuandeid - täiendavad ju mõlemad üksteist. Kahetsetakse rahva tahtlikku keeldumist õigsusele pühendumisest, ning et inmesed ei ole oma vabadust kasutanud Jumala teenimiseks.

Tarkuse õpetus tuleneb kogemusest, aga see pole pelgalt inimlik arvamus. Jumal mõjutab aktiivselt inimeste elulisi järeldusi ja tõeotsinguid, soovides neid juhtida tõelise Tarkuse juurde.  See Tarkus osutab, et peamine takistus inimese südame meelsuse muutumisel on soovimatus aktsepteerida ebamugavaid tõdesid, välja tulla oma mugavustsoonist. Aga siin ka suur tõotus igaühele, kes oma mugavuse ületab: "Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad." (s 23). Jumal tahab inimest aidata, Ta tahab rohkelt välja valada oma Püha Vaimu tarkust neile, kes otsivad.

Tarkuse kõne teeb selgeks, et valik tarkuse ja rumaluse vahel on lõppkokkuvõttes valik elu ja surma vahel. Inimesed võivad Tarkuse tagasi lükata ja narrida teda lihtsameelesete hoiakute pärast, kuid viimselt saab Tarkuse tagasilükkamine inimesele saatuslikuks. Tarkusel on viimane sõna.

Täna ütleb see tekst, et inimesele, kes avab oma südame Tarkuse nõuannetele, avaneb ka tee õnnistatud ka kaitstud elule. Jumalalt pärineva Tarkuse vastuvõtmises peitub viimselt inimese tõeline ja igavikuline turvalisus.