Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 5:1-11
Hananiase ja Safiira juhtum1Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga
müünud omandi
2ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja
osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.
3Siis ütles Peetrus: „Hananias, mispärast on saatan
vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid
kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?
4Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu
meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud oma
südames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.”
5Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Ja
suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.
6Noormehed aga tõusid ja mässisid ta linasse, kandsid
välja ja matsid maha.
7Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli
sisse ega teadnud, mis oli sündinud.
8Peetrus küsis temalt: „Ütle mulle, kas te müüsite maatüki
sellise hinnaga?” Tema ütles: „Jah, selle hinnaga.”
9Peetrus ütles nüüd talle: „Mispärast te olete ühte nõusse
heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su
mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi.”
10Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui
noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning
kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.
11Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale,
kes seda kuulsid.
Juba Vana Testamendi päevist näeme, et mida lähemal oli rahvas või üksikisik Jumalale, seda teravamalt ilmnes iga väikseimgi üleastumine. Sama võib öelda ka Uue Testamendi koguduse kohta.Apostlite aja algkogudus on võrreldav Iisraeli rahvaga nende kõrbetee alguses, kui nad äsja olid pääsenud Egiptusest ja saanud käsuseaduse ning templiteenistuse. Iga plekk ja ebakõla kutsusid esile Jumala meelepaha. Nii ka meie kirjakohas. Kogudus, Kristuse ihu, oli alles äsja (nelipühapäeval) sündinud. Ta oli puhas, täis püha jumalakartust. Jumal elas sõna otseses mõttes nende keskel. Algkogudusliku eluviisi märksõnadeks oli jagatud elu (s 32) ning Jumala väe ja armu ligiolu (s 33).
Eelmiste salmide kaunist pilti uuest kogukonnast varjutab korraga intsident, mis ohustab Jeruusalemma koguduse põhiväärtusi. Luuka kirjeldus varakirikust ei too meieni ebareaalset täiuslikkust, vaid pigem pühadust, mis on alati ohustatud selles maailmas kus võimutsevad ahnus ning korruptsioon.
Hananias ja Safiira õõnestavad nii koguduses erakordsena toimivat elujagamust kui ka armu mis sellise eluviisi võimaldas. Nemad elavad iseenesele ning nende and on teesklus, silmakirjalikkuse ilming - nähtus mida Jumal kõigest südamest vihkab. Lisaks oli selles ka ilmne kasuahnus. Nende toimimine, mis oli täielikus vastuolus koguduse poolt valitud suunaga, tähendas tegelikult Jumala armu ärasalgamist ning Jumala väe eitamist. On raske ette kujutada veel ohtlikumat teguviisi. Peame mõistma, et ende karistus ei olnud Peetruselt, vaid see oli Jumala kohtuotsus.
Nende tragöödia on sügavalt häiriv ning võib tekitada mitmeid küsimusi. Siiski ei ole loo keskmes mitte tragöödia ise, vaid see, kui ohtlik on sellises uues kogukonnas silmakirjalikkus ning petmine.
Peetrus rõhutab kahel korral, et keskseks teemaks on patt - püüd valetada Pühale Vaimule (s 4,9). Hananias ja Safiira soovisid kuuluda jumalariigi kogukonda, ilma, et oleksid läbi teinud muutust, mis täidab inimese südame, meele ning tahte sellise vastastikuse armastusega nagu kirjeldati eelmises peatükis. Nende silmakirjalikkus osutas, et nad polnud aru saanud Jumala kirkusest ning pühadusest ja see ohustas otseselt varakiriku tunnistust.
Esinedes täisohvri toojatena nagu kõik teised senini, olid nad osa vara müügihinnast kõrvaldanud ja tõid niiviisi pooliku ohvri täie pähe. Nad tegid seda ettekavatsetult ja teadlikult, kuid see peidetud patt oli Jumala silmis nii kaalukas, et sellest piisas surmaotsuseks.
Taas kord hämmastab meid sügav lõhe omaenda kogemuse ning esimese kristliku kogukonna kogemuse vahel. Justo Gonzales on öelnud, et kui tänapäeval kukuks koguduses surnult maha igaüks, kes valetab, kahaneks meie kirikute liikmeskond drastiliselt.
Peetrus mõistis Vaimu ilmutuse kaudu, et selline nõu oli saatanast, kes otsis teed äsjasündinud koguduse ruineerimiseks.´Kui selles kogukonnas oleks ruumi saanud ahnus, saamahimu ning pettus, oleks eluohtlikult õõnestatud ka Kristusest tunnistamise vägi.
Nii peame küsima: milline on meie kogudus(t)e tegelik seisund Jumala silmade läbi? Mida peaksime tegema, et Jumala pühadus ja väeline ligitulek saaks ilmneda meie keskel õnnistusena ning mitte hävitusena?
Selle kommentaari autor: APÜ