Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:48-59
Jeesus ei ole sellest maailmast48Juudid kostsid talle: „Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?”
49Jeesus vastas: „Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.
50Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.
51Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!”
52Juudid ütlesid talle: „Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.
53Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?”
54Jeesus vastas: „Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: „Ta on meie Jumal.”
55Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.
56Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas.”
57Nüüd ütlesid juudid temale: „Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?”
58Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.”
59Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.
Tänasest piiblitekstist leiame Jeesuse väelise õpetuse, mis on seda jahmatavam, sest on otseselt adresseeritud tolle aja religioossetele juhtidele. Kuigi Jeesuse sõnad võivad olla šokeerivad, on need loogiliseks järjeks diskussioonile, mida ta on "kohtusaalis" edasi arendanud.
Astunud kohtuniku rolli selles kestvas "kohtuprotsessis", on Jeesus juba veenvalt näidanud, et Tema süüdistajad on süüdi tapmiskavatsustes (Jh 8:37, 40) ja valetamises (Jh 8:37). Sellest järeldub, et nende väide, nagu oleksid nad Aabrahami lapsed, peab olema vale (Jh 8:39). See aga tõstatab järgmise küsimuse: Kes on siis nende isa? Siin on vaid üks võimalik vastus, kuid sellest ei ole varem räägitud.
Seejärel, viimaks, identifitseerib Jeesus avalikult oma juutidest süüdistajad, kui kuradi lapsed (s 44)! Nende ihalus mõrva ning valede järgi näitab, et käbi ei kuku kännust kaugele (s 44) ja nad on sedavõrd pühendunud oma isale, et keelduvad täiesti teadlikult tõest Kristuse kohta, kuigi neil pole mingit tõendit selle keeldumise õigustamiseks (45, 46). Asja iroonia on aga selles, et taolise Jeesust ja Tema päritolu mustava paljastuseni viis juutide endi katse mustata Jeesust, süüdistades Teda seaduserikkumises (Jh 8:41).
Ka "kohtusaali" pealtvaatajad ja evangeeliumi lugejad peavad otsustama, kumb on nende jaoks veenvam: kas juutide hinnang Jeesusele või Jeesuse hinnang juutidele. On üsna selge, et olles kord kuulnud Jeesuse väiteid, ei tule erapooletuks jäämine kellegi jaoks kõne allagi (Mt 12:30).
Jeesuse juutidest oponendid on "kohtusaalis" kuradi lasteks tunnistatud ning neil pole mingit võimalust seda väidet tühistada. Nii vastavad nad omakorda Jeesuse süüdistamisega öeldes, et Jeesus on samaarlane, kes praktiseerib nõidust (s 48)!
See on tegelikult meeleheitlik katse pääseda Jeesuse poolt neile langetatud kohtuotsusest nende suhtes ning diskrediteerida Jeesust “kohtu”/ümbritseva kogukonna silmis ning tuleb koos avaliku pilkega (s 52, 53, 57) -
Tegelikult aga tõestab see lõplikult Jeesuse poolt öeldud tõe variseride kohta: et Tema sõna tõepoolest ei mahu neisse (Jh 8:37).
Vaatamata Jeesuse kohtuotsusele (et nad on kuradi lapsed) (Jh 8:44), nimetavad süüdistajad oma isaks ikkagi Aabrahami (s 53). Jeesusele annab see lihtsalt veel ühe võimaluse kinnitada omaenda keskset rolli Jumala lunastusplaanis.
Jumala päästeplaani toimepanijana samastab Jeesus end Jumala nimega (s 58), öeldes, et Temal, nagu ka Jumalal, on igavene elu iseeeneses. Seda aga ei kannata juudid enam välja ning ruttavad Jeesust kividega surnuks viskama(s 59). Nii kinnitavad nad ise veelkord kõiki Jeesuse väited nende kohta. Siiski on siin hoiatus ka igale lugejale: pane tähele kui lihtsalt võib elukiires Jumala sõna täiesti ununeda ning ka uskuja sattuda eksiteele (Jh 8:7).
Selle kommentaari autor: Nigel Hoppler