Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 8:1-22
Prohveti poja tähenduslik nimi1Ja Issand ütles mulle: „Võta enesele suur tahvel ja kirjuta selle peale tavalise krihvliga: Maher-Saalal, Haas-Bas!
2Ja ma võtan endale usaldusväärsed tunnistajad, preester Uurija ja Jeberekja poja Sakarja.”
3Siis ma läksin prohveti naise juurde, ja tema jäi lapseootele ning tõi poja ilmale. Ja Issand ütles mulle: „Pane temale nimeks Maher-Saalal, Haas-Bas!
4Sest enne kui poiss oskab hüüda isa ja ema, viiakse Damaskuse varandus ja Samaaria saak Assuri kuninga ette.”
5Ja Issand rääkis minuga veelgi, öeldes:
6„Sellepärast et see rahvas põlgab Siiloahi hiljukesi voolavaid vesi ning pelgab Retsinit ja Remalja poega,
7vaata, sellepärast lasebki Issand tulla nende peale Frati jõe võimsad ja suured veed - Assuri kuninga ja kogu ta hiilguse -, mis tõuseb välja kõigist lammidest ja voolab üle kõigist kallastest,
8tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatub kaelani. Ja tema tiibade sirutus täidab su maa kogu selle laiuses, Immaanuel.”
9Möllake, rahvad, ja värisege, ja kuulge, kõik kauged maad: Varustuge sõjaks ja värisege! Varustuge sõjaks ja värisege!
10Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!
Ainult Issandat tuleb karta11Sest nõnda rääkis minuga Issand, kui ta käsi haaras mind ja hoiatas mind käimast selle rahva teed, öeldes:
12„Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!
13Pidage pühaks vägede Issandat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!
14Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele.
15Paljud neist komistavad, kukuvad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi.
16Seo kinni tunnistus, sulge pitseriga õpetus mu õpilastes!”
17Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale.
18Vaata, mina ja lapsed, keda Issand mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Issandalt, kes elab Siioni mäel.
19Ja kui teile öeldakse: Küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: Kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitleda surnuid?
20Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu.
21Seal nad siis uitavad, vaevatud ja näljased. Aga nälga tundes nad vihastavad ja neavad oma kuningat ja Jumalat. Ja kui nad tõstavad pilgu üles
22või vaatavad maha, siis - näe, on kitsikus ja pimedus, ahistuse süngus. Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse.
Jumal on kõnetanud oma prohvetit juba 6. peatükis, saatnud ta välja karmi ja raske sõnumiga. Ta on andnud ka julgustava sõnumi sellest, et Jumal on nendega - vaatamata sellele, et vaenlased sepitsevad plaane nende vastu.
Oluline on see, kuidas rahvas ise sellisel ajal käitub. Prohvet edastab ettekuulutuse Süüria ja Iisraeli saatuse kohta. Tekstis öeldakse, et need hävitatakse Assüürlaste poolt. Samas aga loeme, et ülejäänud rahvas, Juuda kuningriigis, ei usalda Jumalat. Nad peavad nõu ja teevad kõikvõimalikke muid plaane, kuid ei otsi Jumalat, ega hüüa Tema poole.
Tundub, nagu oleks Jumal nad sihilikult asetanud sellisesse olukorda selleks, et anda neile veel üks võimalus - usaldada Jumalat. Meil võib tekkida küsimus: miks peaks inimene Jumalat usaldama hakkama just raskustes? Teame ju isiklikust kogemusest, et kriis võib mõjutada inimest kaheti: panna ta palju innukamalt Jumalat otsima, või siis Jumalast hoopis kaugenema.
Kurb tõde on see, et kui kristlaste elus tulevad suuremad kriisid, siis vaatamata oma usule mitmed kibestuvad Jumala peale. Kui aga mittekristlaste elus juhtub katastroofe, siis püüavad nad leida vastuseid ning sageli otsivad neid ka Jumala juurest. Üks ja sama asi võib ühe viia Jumalast eemale, aga tuua teise Jumala juurde.
Jumal paneb Juuda kriitilisse olukorda samal põhjusel ja näeme ka siin, et inimesed otsivad abi kõikvõimalikest kohtadest, aga mitte Jumala juurest. Nad küsitlevad surnute vaime ja ennustajaid (s 19). Jumal aga küsib omakorda: Kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat?
See salm on kõnekas ka Eesti rahva suhtes, sest kellelt küsib meie rahvas häda korral nõu? Ikka kõikide tesite jõudude juurest, mitte aga Jumala juurest. Seda tõendavad kasvõi horoskoobid ametlikes meediaväljaannetes - pöördutakse tähtede poole, tormatakse nõidade ja sensitiivide juurde abi saamiseks - ning seda teevad nii poliitikud, haritlased kui sportlased jt. Otsitakse tarkust, aga leitakse pettumus.
Jumal esitab sellesama küsimuse ka meie rahvale. Aga inimene teab, et kui ta läheb küsima Jumala käest, siis sellega kaasneb vastutus midagi teha. Horoskoopi lugedes seda vastutust ei teki. Jumala juures aga peab tegema võibolla lausa elumuutuse ja ehk ka sellepärast otsitakse abi mujalt.
Piiblitekst kirjeldab kujukalt, kuidas sellised inimesed hulguvad ringi (s 21) nagu "vaevatud ja näljased". Ja siis nad vihastavad ja neavad Jumalat ja oma kuningat - kuigi nad ei ole Jumalalt abi otsinud ega valitsuse/kuninga eest kunagi palvetanud.
Inimese olemus pole iidsetest aegadest saadik eriti muutunud. Ikka küsib ta: “Kus on nüüd Jumal?”, samas vastamata küsimusele: “ Kus olid sa ise?” Kus sa oled olnud kui toimuvad katastroofid, alustatakse sissetungi, tapetakse süütuid? Jumal aga küsib meilt vastu: kas te siis, kui need asjad juhtusid, otsisite mind? Kindlasti on mitmeid gruppe, kes Jumalat ka tõesti otsivad, aga suurem osa inimkonnast seda ei tee.
Piiblitekst julgustab meid mitte kartma seda, mida inimesed kardavad, vaid suhtuma aukartusega Jumalasse, kes on kõikvõimas ja püha (s 12-13) . Jumal kutsub inimest otsima Teda eriliselt siis kui on soodus aeg - ja seda me saame, võime ja peaksime tegema juba täna. Ükskõik kas meil on head ajad või rasked ajad. Sest üksnes Jumala käes on lahendused igale olukorrale.
Selle kommentaari autor: Allan Kroll