Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 1:18-25
Jeesuse sünd18Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last.
19Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata.
20Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust.
21Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest.”
22Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu:
23„Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega.
24Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde,
25ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.
Paljud meist on seda jõululugu kuulnud nii palju, et tekib oht mitte enam märgata selle sõnumi maailma läbistavat mõju. Ka Matteus tajus seda ning soovis, et tema evangeeliumi juutidest lugejaskond saaks lõplikult veendud. Läbi terve oma jutustuse puistab Matteus juutide tähelepanu haaravaid viiteid nii, et nad mõistaksid kuidas Jeesuses täitusid kõik Vanas Testamendis antud Messia tõotused.
Eile lugesime Matteuse poolt antud genealoogiat, mis näitas, et Kristus on Taaveti Poeg. Tänases tekstis ütleb ta, et Kristus on Messias (s 18); tema teismelisest neitsist ema, kes “käima peale jääb” on see, kellest kuulutas Jesaja (Js 7:14) (s 18,20,23,24). Lapsele tuleb nimeks panna Jeesus - see meenutab juutidele Joosuat, kes päästis oma rahva, aga ka nime tähendust:” Issand päästab”.
See Päästja päästab rahva nende pattudest (s 21), tuletades meelde Jesaja kuulutust Sulaseks saanud Kuningast (Js 53:5). Aga argumente on veel! Matteus näitab, et just nii nagu prohvet oli öelnud, saab see laps olema Immanuel, “Jumal meiega” (s 23).
Kogu sellel sündmusel on ka inimlik pool. Luukas räägib meile seda lugu Maarja vaatenurgast; aga siin on ka Joosep, kellel on oluline toetav roll.
Kihlumine oli tol ajal siduv leping enne abielu, mille sai tühistada vaid lahutuse läbi. “Leiti… käima peal olevat…” (s 18) tähenab arvatavasti, et Maarja rasedus oli juba nähtav, ning see tekitas küsimusi naabrite keskel, põhjustades Joosepile häbi ja südamevalu. Joosep oli hea mees (vt s 19) - mitte selline, kes loobib kividega neid, keda teised on süüdi mõistnud. Ka ingel tuleb teda kinnitama ning selgitab ise Joosepile Maarja lapseootele jäämise tagamaid. Ja loeme, kuidas Joosep täis sõnakuulelikku julgust - tõelise Taaveti pojana (s 20), kelle Jumal ise oli valinud oma Poja kasuisaks siin maa peal, võtab Maarja siiski enda juurde ning hiljem (nii nagu kästud) paneb lapsele nimeks Jeesus (s 25) - Päästja.
Selle kommentaari autor: Emlyn Williams