Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 21:1-23
Tundmatu poolt tapetu1Kui sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida, leitakse üks tapetu väljal lamamas, ilma et teataks, kes tema on tapnud,
2siis peavad su vanemad ja kohtumõistjad välja minema ja mõõtma kauguse linnadeni, mis on ümber selle tapetu.
3Linnas, mis on tapetule ligemal, võtku linna vanemad mullikas, kellega ei ole tööd tehtud, kes ei ole ikkes vedanud,
4ja selle linna vanemad viigu mullikas alaliselt voolava veega orgu, mida ei harita ega külvata, ja nad murdku seal orus mullika kael!
5Ja preestrid, Leevi pojad, astugu ette, sest Issand, su Jumal, on valinud nemad, et nad teeniksid teda ja õnnistaksid Issanda nimel: nende sõna kohaselt lahendatagu iga riid ja vägivald!
6Ja kõik tapetule ligemal oleva linna vanemad pesku oma käsi mullika kohal, kelle kael orus murti.
7Ja nad tunnistagu ning öelgu: „Meie käed ei ole valanud seda verd ja meie silmad ei ole seda näinud.
8Anna andeks oma rahvale Iisraelile, kelle sa oled lunastanud, Issand! Ära pane süütut verd oma Iisraeli rahva keskele!” Siis lepitatakse neile see veresüü.
9Nõnda kõrvalda sina süüta veri enese keskelt, sest sa pead tegema, mis õige on Issanda silmis!
Abielu naisega, kes on sõjavang10Kui sa lähed sõtta oma vaenlaste vastu ja Issand, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sina võtad neist vange
11ja näed vangide hulgas ühte ilusa välimusega naist, armud temasse ja tahad teda võtta enesele naiseks,
12siis vii ta oma kotta; ta ajagu oma pea paljaks ja lõigaku sõrmeküüned!
13Ta võtku vangirüü seljast ja jäägu su kotta; ta nutku oma isa ja ema ühe kuu päevad ja pärast seda võid sa minna tema juurde ja teda naida, ja ta saagu su naiseks!
14Aga kui ta sulle enam ei meeldi, siis lase ta minna, kuhu ta tahab; aga sa ei tohi teda raha eest müüa ega orjastada, sest sa oled teda häbistanud.
Esmasündinu pärimisõigus15Kui mehel on kaks naist, ühte ta armastab, aga teist ta vihkab, ja nad sünnitavad temale pojad, niihästi see, keda ta armastab, kui ka see, keda ta vihkab, ja esmasündinud poeg on vihatu oma,
16siis ei tohi ta päeval, mil ta jaotab oma poegadele pärisosaks seda, mis tal on, pidada esmasündinuks armastatu poega vihatu poja asemel, kes on ju esmasündinu,
17vaid ta peab vihatu poja tunnistama esmasündinuks, andes temale kaks osa kõigest, mis tal on olemas, sest too on tema mehejõu esimene vili; tolle päralt on esmasünniõigus.
Sõnakuulmatu poeg18Kui kellelgi on kangekaelne ja tõrges poeg, kes ei kuula oma isa ja ema sõna, ja kuigi nad teda karistavad, ei kuula ta neid ometi,
19siis võtku ta isa ja ema ning viigu tema ta linna vanemate juurde ta asukoha väravasse
20ja nad öelgu tema linna vanemaile: „See meie poeg on kangekaelne ja tõrges, ta ei kuula meie sõna, ta on kõlvatu ja joodik!”
21Siis visaku kõik ta linna mehed ta kividega surnuks. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt, ja kogu Iisrael kuulgu seda ning kartku!
Mitmesugused seadused ja eeskirjad22Ja kui kellegi peal on surma väärt patt ja ta surmatakse ning sa pood ta puusse,
23siis ei tohi ta laip jääda ööseks puusse, vaid sa pead ta selsamal päeval kindlasti maha matma, sest poodu on Jumalast neetud; ära roojasta oma maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks!
Vana Testamenti lugedes tuleb meeles pidada, et see on kirjutatud ligi kolm tuhat aastat tagasi elanud Iisraeli rahvale. Kaasaegse seadusandluseni on sealt veel tuhandeid aastaid teekonda. Ometi annavad ka need käsud selged piirid hea ja kurja eritlemiseks ning need põhimõtted on rakendatavad ka kaasajal.
Esimene neist võib praeguse aja inimest tõeliselt segadusse ajada (s 1-9). Selge on, et ka selgusetuks jäänud kuriteoga tuli toimida vastavalt kehtivale seadusele.. Kui on valatud verd, tuleb teha ka lepitus - isegi kui vereteo sooritaja jääb tundmatuks. Kirjeldatud rituaal oli keerukas ja sümboolne ning seda oli keeruline läbi viia (s 4). Samas palve, mis rituaali kokku võtab, väljendab süütuse- ja puhtusevajadust.
Tänapäeval võime leida sarnasuse olukorraga, kus inimesed mõnikord konkreetsetes kohtades tunnetavad, et minevikus on seal midagi halba juhtunud/ tehutd - et see koht on vajab uuesti puhastamist, Jumala abiga. Puhastamise eesmärgiks on võimaldada neile, kes selles kohas elavad või töötavad, vabanemist (neile vb isegi tundmatust) minevikukoormast.
Abiellumise asjas võib kaasaja lugejat hämmastada tollane äärmiselt meestekeskne maaillm ning mitmenaisepidamine. Lubades abielluda sõjavangist naisega (s 10-14) – on siin arvatavasti mõeldud naist, kes on pärit kaugemast naaberriigist (2). Luba näib ka eeldavat, et vangistatud naine, kes on eemaldatud oma sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast, ei kujuta endast ohtu usule, mida segaabielu tavaliselt kaasa tõi. See on oluline säte (erinev vangistatud naiste tavalisest saatusest): mitte vägistamine, vaid austav kohtlemine, aeg leinamiseks, ja täielik vabadus, kui mees muudab tema suhtes meelt pärast seksuaalvahekorda (s 12-14). Tekst tunnistab, et suured ihad on tihti lühiajalised, ja igal juhul ei ole luba solvavaks või mitteaustavaks käitumiseks, isegi kui see muidu on tavaline. Ihasid on vaja valitseda.
Esmasündinute seaduse (s 15-17) mõte on, et õiglus on olulisem kui isklikud eelistused.
Viimane nõue (s 15-17) on mõtlemapanev. Siit näeme, kuidas seadus oma antiikses kontekstis võib olla pigem näide, et inspireerida ja eemale peletada, mitte aga praktiline ettekirjutus. Ka meie peaksime seda nii võtma. Vt Hs 11:1-9: kui Iisrael ise hakkab Jumalale vastu nagu sõnakuulmatu laps, siis Issand ei hävita teda, sest tema kaastunne ületab tema viha. (3)
Selle kommentaari autor: APÜ