See Suure Piibliseikluse osa sisaldab küsimusi ja vastuseid: tõelisi küsimusi tõelistelt lastelt üle maailma ja tegelikke vastuseid päris täiskasvanutelt, kes aitavad lastel mõista Jumalat ja Piiblit. Lugege piiblilugu koos. Täiskasvanutena võite leida, et lastele on vaja anda taustateadmisi või sündmusi selles Piibli osas veidi lahti seletada. (Kui te pole oma teadmistes kindel, leiate (edaspidi) lehtedelt “Alusta” ja “Ühenda” selle seikluse jaoks kasulikku tausta ja teavet Piibli kohta.)
Püüdke lapsega vesteldes mõista, mis on tema jaoks peamine loost tulenev küsimus. Mis on see, mis ajab teda segadusse või häirib? See küsimus võib teile tunduda üsna ebatõenäolise või isegi võimatuna, aga ka teemana, millel ei näi olevat erilist mõtet; see võib olla lihtsalt mõni sõna, millest ta aru ei saa. Ja veel: lastel võib olla rohkem kui üks küsimus!
Kuidas juhendaja lapse küsimusele vastab? Kui olete laste küsimustele vastanud, pange palun kirja nii laste küsimused kui enda vastused, et ka teised lapsed ja juhendajad saaksid kuulda teie mõtteid.
Soovime, et Suurt Piibliseiklust läbides jagaksite oma küsimusi ja vastuseid teistega, saates need e-posti aadressile: info@avatudpiibel.ee
12. seiklus: Mida Jeesus rääkis
Mida teha
Loe, mis juhtus, kui Rachel ja tema isa Robin lugesid koos seda piiblilugu.
8-aastasele Rachelile meeldib ratsutada ja tal on kodus akvaariumis kalad.
Rachel tahtis teada: “Miks ütles Jeesus oma jüngritele, et nad peavad olema nagu sool ja kuidas saab sool olla mitte soolane?”
Robin selgitas: “Tollel ajal oli sool väga tähtis. See oli ainus moodus, kuidas inimesed said oma toitu säilitada, sest neil polnud külmikuid ning polnu mingit võimalust toitu külmas hoida. Kui värske liha soolaga katta, säilib see pikka aega, sest sool peatab bakterid ja hoiab eemal putukad, kelle mõjul toit rikneb kiiresti ja hakkab haisema.
Puhast soola oli raske saada ja see oli nii oluline asi, et osa Rooma sõdurite palgast maksti neile välja soola kujul. Puhas sool ei kaota oma soolasust, aga see sool, mida enamik inimesi kasutas, oli võetud maa seest ja segatud teiste ainetega. Kui soola ei hoitud kuivana, lahustus sool sellest kooslusest välja ja see, mis alles jäi, on täiesti kasutu. See ei kõlvanud soolamiseks ega ka taimedele väetiseks ning see visati välja teedele ja tänavatele.
Kui Jeesus ütles, et jüngrid oleksid soolaks, soovis Ta, et nad takistaksid maailma halvaks minemist ning hoiaksid seda tervena - nagu sool ei lase toidul halvaks minna ja hoiab seda söödavana. Ka väga väike kogus soola toidu või vee sees on tunda, samamoodi piisab muutuseks isegi selles vähesest, mida meie Jumalale teha suudame.
Kui Jeesuse järgijad kaotavad oma ‘soolasuse’ (nagu see sool, mis tänavatele visatakse), ei ela nad enam nii nagu Jumal neilt ootab - ja siis puudub neil hea mõju inimestele. Sellistena ei erine nad millegipoolest neist inimestest, kes Jumalat ei tunne. Ja kui nad ei erine teistest, siis kuidas nad saavad Jumalast rääkida, kui Jumal nende endi elust välja ei paista? Nad ei käitu Jeesuse jüngritena ja Jumal ei saa neid kasutada.”
Mida sina Rachelile vastaksid?
Jagage oma küsimusi ja vastuseid teistega, saates need aadressil: info@avatudpiibel.ee
Loe, millest rääkisid Dylan tema ema Naomi, kui nad lugesid koos piiblilugu "Kuidas palvetada".
Dylan on 7-aastane ja ta armastab autosid, jalgpalli ja LEGO®-t.
Dylan küsis: "Miks me peaksime palvetama?“
Naomi vastas: “Mida sina arvad: miks me peaksime palvetama?”
Dylan oletas: “Jumal tasub meile selle eest ja me võime olla kristlased?”
Naomi selgitas: “Jumal tasub meile taevas vastavalt sellele, kuidas oleme elanud oma elu. Aga peame meeles pidama, et me ei suuda kunagi olla nii head, et väärida kohta taevas koos Jumalaga. Kui Jeesus meie eest ristil suri, päästis Ta meid teenitud karistusest kõikide valesti tehtud asjade eest. Palvetamine on meie viis Jumalaga rääkimiseks. Saame paluda, et Ta aitaks meil olla paremad inimesed ja teistega paremini läbi saada. Palvetamine aitab meil ka Jumalat paremini tundma õppida ja olla õnnelikumad koos Jumalaga – see teeb meie elu siin maa peal paremaks.”
Lood Jeesuselt
Loe, mis juhtus, kui Ellie ja Jenny lugesid koos seda piiblilugu.
Ellie on 9-aastane ja ta elab Tasmaanias. Elli küsis: “Mida see tähendab kui öeldakse, et taevas on nagu sinepiivake aga see muutub tõeliselt suureks?”
Jenny vastas: “Väikesest seemnest kasvab midagi suurt. Kui me midagi teiste inimeste heaks teeme, näiteks käitume nendega lahkelt, võib see meile tunduda väikse teona, kuid nende inimeste elus võib see esile tuua suure muutuse. Kui seda teevad paljud inimesed, toob see esile veel suurema muutuse. Seega see, mis alguses tundub ehk väga väiksena, võib kasvades muuta maailma paljude inimeste jaoks paremaks paigaks, rohkem selliseks nagu Jumal seda plaanis.
Mida sina Elliele vastaksid?
Hea samaarlane
Kaotatud ja leitud
Loe, mis juhtus, kui Lewis ja ta vanaema Ann lugesid koos piiblilugu. Lewis on 10-aastane. Kui ta vanaema juures külas on, meeldib talle kirikus käia.
Lewis: “Miks selle naise jaoks oli see üks kadunud münt nii tähtis?”
Ann: “Neil päevil oli tol naisel ilmselt ainult kümme münti. Seal polnud panka ja polnud ka muud võimalust raha saada. Mündid olid tollel ajal palju väärtuslikumad kui need nüüd on.”
Lewis: “See oli siis väärt otsimist. Üks lammas oli karjase jaoks ka väga tähtis.”
Ann: “Kas selle loo kohta on sul veel küsimusi?”
Lewis: “Ma ei tea, mida tähendab ‘kahetsema’.”
Ann: “See tähendab, et ütled palun vabandust ja mõtled seda nii tõsiselt, et ei taha seda halba enam uuesti teha. Neid asju, mis me teeme valesti, nimetatakse ‘pattudeks’.”
Lewis: “See on siis lugu vabandamisest. See lammas oli nagu inimene, kes on teinud midagi valesti ja peab enne teiste juurde tagasi tulemist vabandust paluma. Need 99 lammast ei pidanud vabandust paluma, sest nad polnud midagi valesti teinud.”
Ann: “Kas sinu arvates need teised lambad võivad ka kunagi midagi valesti teha?”
Lewis: “Kui nad midagi valesti teevad, on nad nagu see kadunud lammas ja peavad andeks paluma ja siis võivad ka teised pattu teha. Nii et kogu aeg teeme me kõik pattu ja palume andeks.”
Ann: “Jumal on õnnelik kui me vabandust palume. Jumal on nagu see naine, kes leidis oma väärtusliku mündi ja nagu see karjane, kes leidis oma kadunud lamba üles. Kui me teeme koledaid asju, oleme me kadunud nii kaua, kuni me need asjad üles tunnistame ja andeks palume – siis saame me uuesti alustada.”
Lewis: “Mulle meeldib see kadunud lamba lugu. Nii tore on mõelda, et Jumal leiab su üles.”
Mida sina talle ütleksid?