Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:1-11
Vandenõu Jeesuse tapmiseks1Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,
2sest nad ütlesid: "Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama."Jeesust salvitakse3Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.
4Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: "Milleks see salvi raiskamine?
5Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele." Ja nad tõrelesid naisega.
6Aga Jeesus ütles: "Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.
7Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.
8Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.
9Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud."Juudas reedab Jeesuse10Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.
11Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.
Hoolimata globaalsete istitutsioonide tööst, nagu ÜRO, Kirikute Maailmanõukogu ja suured heategevusorganisatsioonid, on vaesed ikka meiega ja nende arv suureneb iga päev. Umbes 30 tuhat last suri täna armetus vaesuses. Ohjeldamatu inimliku ahnuse ja omakasu tõttu sureb 30 tuhat last kindlasti ka homme. Oma väitega “vaesed on alati teie juures” tsiteeris Jeesus Moosese seadust (5Ms 15:11), millega müstilise pidalitõbise Siimona maja külalised olid tuttavad. Vaesed olid Moosese ajal, Jeesuse ajal ja on ka meie ajal ning meie vastutus on nende täbarale olukorrale reageerida.
Head juudid andsid heldelt vaestele, kuid Jeesus teadis, et külaliste kriitika selle tundmatu naise suhtes tulenes vähem väärikatest motiividest, nimelt nende nördimusest, et naine rikkus nende arvates austusväärse käitumise reegleid. Pole vajadust spekuleerida, kas naine oli prostituut, Maarja Betaaniast või Maarja Magdaleena. Ta oli arvatavasti Siimona pere liige, kes riskeeris oma väärikusega ja reputatsiooniga, tehes sellise spontaanse ja ekstravagantse teo. Feministlikud teoloogid on püüdnud selgitada, et naine aimas ette Jeesuse surma, kusjuures jüngrid ei suutnud seda taibata, nagu Markus kirjeldab (nt 9:32). Kindlasti näitasid Jeesusega koos olnud naised üles palju suuremat tundlikkust kui mehed.
Vastusena Jeesuse mõõtmatule armastusele meie suhtes peaksime andma heldelt puudustkannatavatele inimestele, kuid selle tundmatu naise käitumine oli võrratu ja üldse mitte kainelt kaalutletud. See oli isetu ja spontaanne, tulenes armatusest Jeesuse vastu ning rikkus kultuurilisi norme ja eitas tervet mõistust. On ilmselge kontrast Juudaga, kes kinnitas armastust Jeesuse vastu ja muretses vaeste pärast, kuid samas andis Jeesuse ära kainelt planeeritud suudlusega, mis oli sama surmatoov kui mistahes muu relv (14:44-46). Keegi ei saaks tahta väärikamat mälestusmärki kui see naine - olla mäletatud mitte oma nime, vaid oma teoga.
Selle kommentaari autor: John Harris