”Ei mingit muret,” – on ühe mu kolleegi tavaline reaktsioon peaaegu kõigele mida soovitan või ette panen. See on väga meeldiv mõtteviis ja Jeesus toetab seda tänases tekstis neljal korral ( s 22,25,26,29).Ärge muretsege, ärge olge mures, ärge keskenduge oma igapäevastele vajadustele. Jumal hoolitseb selle kõige eest. Otsige jumalariiki -see on tema sõnum.
Tegelikult on muretu ning kõigega rahulolev seisund kasvav trend põhjapoolkeral. Me hindame kuningriiki mis meile on antud, kuid siis laseme segadusse ajada kõivõimalikest tõlgendusvõimalustest, milles see kuningriik võiks väljenduda. Jeesuse õpetus Mt 13 peatükis, toob kuningriigi kohase elu mõned elemendid väga selgelt esile:
vastandumine, kasvamine, suur väärtus, igavene eesmärk, teistsugune reaalsus. Ja et selleks kõigeks on vaja rahulolemist Jumala varustusega meie igapäevase elu vajaduste osas on üsna ilmne, kuid taolise rahulolu tegelik kogemus on paljudel ikkagi harv. Samamoodi nagu loeme eelnevast lõigust – meid on kutsutud koguma varandust taevasse, mitte maa peale. Paulus mõistis seda dilemmat ning ehk just seetõttu on tema tunnistus Filipi kirja 4 peatükis rahulolemise mõttelaadile suunav – vaatamata sellele millised võivad olla välised olukorrad.
Samas lõigus ( 4:6) ütleb ka Paulus, et ärge muretsege millegi pärast! Jeremiah Burroughes defineerib rahulolemist kui ” magusat, sisemist, vaikset ja armust küllastatud vaimulaadi, mis end vabatahtlikult allutab Jumala targale ja isalikule juhtimisele igas olukorras ning sellest suurt rõõmu tunneb”. See kõlab tõesti kui ”mitte muretsev” seisund. Aga kuidas ma selleni jõuaksin? “Otsige minu kuningriiki” – ütleb Jeesus; “ rõõmustage, …palvetage… tänage”, ütleb Paulus. Tõstes oma silmad üles ja ära sellelt praeguse hetke ning tingimuste türannialt selleks, et veeta aega Jumalaga – siis jõuame sellele igatsetud seisundile iga korraga lähemale.