Selle psalmi esimeses osas näeme kuidas vabadus ja piiride laienemine võib olla Jumala seaduse täitmise tagajärg. Tänases osas on võtmesõnnaks lohutus. Salm 49 meenutab meile et seadus tuleb koos tõotusega. Kuna seadus on osa Jumala lepingust oma rahvaga nii ka individuaalne käsupidaja tänases tekstis toob esile erinevaid tahke nii inimestevahelistest suhetest kui ja lepingusuhtest Jumalaga. Näiteks lojaalsus ( s 51) , igatsus s 81, või ka mure mõne lähedase/ armastatu pärast ( s 53). Seaduse kohane elu ei pea tinigimata käsumeelsust tähendama – sest viimane rikub sõnakuulmise Jumalale tähenärimise ja kibedusega.
Igal lõigul selles psalmis on oma eriline omapära ka. Heth (s 57-64), näiteks võib mõnele tunduda üsagi eneseõigustav. Kas laulja tõesti arvab, et Jumalat on vaja maha rahustada? Või kas Jumalale on vaja meelde tuletada laulja sõnakuulelikkust ja elusuuna muutust ( s 59)? Osa lõpus jõuab laulja laienenud visioonini mis ühendab eneses seaduse ja armastuse (s 64). Teth osas ( s 65-72) on kesksel kohal kannatuse kogemus ( s 67, 71), mis on laulja tagasi sõnakuulelikkuse teele toonud. Taoline tagasipöördumine on andnud talle parema väärtustunnetuse ( s 72), ometi ei päästa aga muredest elus ( s 69-70). Mõnikord pälvib meie siirus vähemalt viimselt ümbritsejate respekti. Vaata kasvõi nekrolooge. Kuid elu kestel võib siirus olla kiuslik meeldetuletaja ühsikondlikult aktsepteeritud väärpraktikatest, mille tõttu ausalt elav inimene pälvib jätkuvalt halvustamist ja solvanguid. Minnes edasi Kaph lõigu juurde ( s 81-88) kuuleme veelgi enam ahastavat häält. Ja seekord puudub lauljal ka Jumala kohene lohutus keset tagakiusu ( s 84, 86). Taoline pimeduse kogemus on kristlastele vägagi tuttav. Ainuke mida sellises olukorras teame, on, et ka Jeesus on kogenud sama ning on seal koos meiega.
Viimaks: kas Jumalaga saab ja võib teha lepinguid, nagu on salmis 88? Lühiajaline leping , mida tehakse ainult tekkinud hädaolukorra lahendamiseks, tundub kahtlase lahendusena- sest taolised unustatakse kohe kui häda on möödas. Aga kuidas on lood siis kui leping on üks osa jätkuvast püüdest järgida Jumalat, vaatamata ettetulevatele ja kestvatele tormidele?