Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 42
Igatsus Jumala järele1Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.
2Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
3Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?
4Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad, sest mu vastu öeldakse kogu päev: "Kus on su Jumal?"
5Ma valan välja oma hinge, meenutades seda, kuidas ma läksin läbi rahvamurru, keda ma juhtisin Jumala kotta pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel.
6Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!
7Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel.
8Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle.
9Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole.
10Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: "Mispärast sa oled mu unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?"
11Otsekui luid murdes teotavad mind mu rõhujad, kui nad iga päev mu vastu ütlevad: "Kus on su Jumal?"
12Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!
Psalmi 42 ja 43, mis kunagi moodustasid ühtse terviku, peamine teema on igatsus Jumala ligiolu järele, mis on sama tugev kui januse hirve igatsus veeojade järele (42:1,2). Laulu autorile on Jumala ligiolu on väga reaalne minevikus, ta meenutab elavalt palverännakut Jeruusalemma templisse (42:4). Nüüd, kus ta on elust eemal, kas teadmata poliitilistel põhjustel, vanuse või ebakindluse tõttu, pole ta enam suuteline midagi niisugust kogema. Ta elab kaugel põhjas, seal, kus algab Jordan ja laiub kaunis maastik Hermoni mäe ümbruses (42:6). See on koskede ja jõgede maa, ka laulus kasutab ta metafoore ahastuse voogudest ja lainetest, mis teda kuristikku kisuvad.
Selle ahastuse peamine põhjus on tunne, et ta on Jumalast ära lõigatud. Kristus ütles, et need, kes Jumala järele igatsevad, on õndsad (Mt 5:6), ja rääkis ka, et tema suudab selle janu kustutada (Jh 4:13,14; 6:35). Kuid meie päästmiseks sellest janust peab Kristus ise kannatama koos meiega: sellepärast ta hüüab ristilt: mul on janu (Jh 19:28) – ja see hüüe on täis vaimulikku ja füüsilist ahastust. Laulik heidab pilgu oma refräänis võidule, mis tuleb ja usus teeb ta selle enda omaks.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer