Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 1:29-42
Ristija Johannes tunnistab Jeesusest29Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: "Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.
30Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.
31Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile."
32Ja Johannes tunnistas: "Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.
33Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.
34Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg."Jeesus kutsub esimesed jüngrid35Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga.
36Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: "Vaata, see on Jumala Tall."
37Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa.
38Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas, küsis neilt: "Mida te otsite?" Nemad ütlesid talle: "Rabi," - see on tõlkes "Õpetaja" - "kus sa oled öömajal?"
39Ta ütles neile: "Tulge ja vaadake!" Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde. Oli umbes neljas tund pärast lõunat.40Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend.
41Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: "Me oleme leidnud Messia!" - see on tõlkes "Kristuse".
42Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: "Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!" - see on tõlkes Peetruseks.
Täna kohtame esimesi Jeesuse jüngreid: Andreast, Siimon Peetrust ja veel ühte, kelle nime ei nimetata. Nad on kodust kaugel: nad elavad Galileas, kuid on tulnud 60 miili lõuna poole, et kuulda ja näha Ristija Johannest – ja neist on saanud tema jüngrid. See on päris suur samm, mille nad on astunud. Kui Johannes osutab Jumala Tallele, siis Andreas on valmis rääkima oma vennale, et nad on leidnud Messia. Millist elevust nad pidid tundma!
See teeb nende loo kohtumisest Jeesusega nii inimlikuks. Nad ei lähe tema juurde, nad lihtsalt järgnevad talle nagu fännid oma jumaldamisobjektile. Kui Jeesus pöördub ja kõnetab neid, kaotavad nad aru ja küsivad lihtsalt esimese küsimuse, mis neile pähe tuleb: Kus sa ööbid täna? Järgnege mulle ja varsti saate teada, vastab Jeesus. Miski ei muuda nende veendumust, et ta on Messias, ja Siimon saab prohvetliku sõna – ta on kalju (s 42).
Nad on esimesed liikmed sellest inimrühmast, kelle kohta öeldakse „meie“ salmis 1:14: „Oleme näinud tema au…“. Sellest punktist edasi ootame, et kuuleksime, kuidas see inimrühm – meie – nägi tema au, ja kuidas nad said veendumuse, et ta on Jumala Sõna kehastus. See algab väga ootamatult – nende kahe närvilise jüngriga, kes on lummatud Jeesuse tegevusest. Kuid see on väga tõepärane! Parimad tunnistused on sellised. Mille mingi läikiv klantspilt, kust kõik inimlik on eemaldatud, vaid ausad ja tõepärased sõnad, mis räägivad asjast, nagu see on, ega jäta välja ka meie rumalust ja kahtlusi. Homme loeme sellest edasi!
Jeesuse esimesed sõnad on tähendusrikkad. Nad hüppavad otsekui raamatust välja ja kõnetavad ka lugejaid. Mida sa otsid? Tema esimesed sõnad on küsimus (s 37). Mida sa tegelikult tahad oma südamepõhjas? Armastust? Rahu? Süüst vabanemist? Tulge ja te näete! (s 39). Tema täidab su südame igatsuse, kui tahad talle järgneda. Sel päeval sai alguse Andrease ja tema sõbra uus elu.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer