Paksus kirjas märgitud lugu on põhiloona kirjas raamatus Suur Piibliseiklus
12. seikluse piiblilood
Mida teha Matteuse 5:3–16
Kuidas palvetada Matteuse 6:5–15
Lood Jeesuselt Matteuse 13:31–33,40–46
Hea samaarlane Luuka 10:25–37
Kaotatud ja leitud Luuka 15:1–10
ALUSTA - sissejuhatus sellesse piibliloosse
Jeesuse õpetuse tuumaks on Jumala kuningriik (või seadus). Temas on kuningriik tulnud. Jumal on kohalolev oma rahva keskel täiesti uuel moel. Mäejutlus (Mt 5) on väga lihtne õpetus, mis räägib palju käitumisest. See määratleb kuidas kuningriigi inimesed peaksid oma elu elama ning sellisena kirjutab ümber Vana Testamendi seaduse. Uus standard on vanast küll kõrgem – aga kasvab välja uuest sisemisest motivatsioonist, suhtest Temaga, keda ma saame nimetada Isaks (Mt 6:5-14) ja kes hoolitseb meie igapäevaste vajaduste eest (Mt 6:25-34). Jeesuse palvemustrist leiame nii ülistuse, kui ka palved, aga näeme ka, et palve pole ainult sõnade vormel, vaid peab laienema elustiiliks mille keskmeks on ‘Meie Isa’.
Jeesus kasutas mitmesuguseid õpetamisstiile. Sageli kasutas Ta tähendamissõnu, mis on näiliselt lihtsad lood, aga enamasti sellise konksuga, mis pani kuulajad kaasamõtlema ja vastama. Jumalariik on palju laiem kui oodata oskaksime, aga samas, lugedes tähendamissõna külvajast ning teisi Matteuse 13ptk-s olevaid lugusid, on see ka palju kitsam kui meile mõelda meeldiks. Sõda Kristuse ja kurja, ning Jumala kuningriigi ja pimeduse vägede vahel jäktub ka praegu.
Halastaja samaarlase lugu (Lk 10:25-37) esitab meile väljakutse ümberkujundada oma arusaam neist, keda peaksime tegelikult aksepteerima. Jumal ei otsi mehi ja naisi, kes omavad kõiki õigeid vastuseid, vaid neid, kes oma empaatiat ja kaastunnet ka tegudes väljendavad. Nii võib Jumal heade tööriistadena kasutada ka teiste poolt põlatud inimesi, ‘religioosssete inimeste’ asemel.
Lk 15 peatükk jätkub lugudega, mis esitavad väljakutse tavaarusaamisele Jumala armastuse suurusest ja olemusest. Need lood näitavad meile, et Jumala armastus on suunatud kõikidele, isegi neile, keda meie kipume välja arvama. Jeesuse süda on avatud kadunutele ja Ta soovib nende katkised elud parandada, neid uuendada ja taastada.
Jeesuse õpetuse tugevus lähtus kahest olulisest tegurist. Esiteks, Ta kohandas oma õpetuse vastavalt grupile, keda õpetas. Teiseks, kogu Tema elu peegeldas kõike, millest Ta rääkis. Tema sõnad ja teod kuulusid kokku, sest see, mida Ta kuulutas väljendus täiel määral ka Tema elus.
ÜHENDA selle seikluse viis lugu
Enne kui alustad 12. seiklusega, meenuta veidi seda Jeesust, keda oled eelmistes seiklustes kohanud. Kas midagi üllatas sind? Jeesus üllatas kindlasti neid, kellega Ta koos aega veetis. Ta rääkis asju, mis pani neid teisiti mõtlema, kui tavaks oli – ja Ta rääkis lugusid, mis aitasid neil asju palju selgemalt näha. Ole siis üllatusteks valmis sellele seiklusele vastu minnes!
Kuna selle seikluse iga peatükk on iseseisev, võid alustada ükskõik millisega neist. Kõige kergem oleks alustada põhilooga, sest see avab Jumala kuningriigi teema ning tutvustab meile Jeesuse Isa kui meie Isa (ja Kuningat). Seejärel kasuta raamatus antud järjekorda. Selliselt edasi liikudes märkad, et mõned õndsakskiitmised (Mt 5:3-10) on näitlikustatud lugudega Mk 13 ja Luuka evangeeliumist. Jeesus on öelnud, et õndsad on inimesed, kes ‘tahavad kuuletuda Talle enam kui süüa või juua’ – ja kasutab selle loo illustreerimiseks inimest, kes annab ära kõik selleks, et saada see üks aare, mida ta igatses. Ta on öelnud, et õndsad on halastajad – ja illustreerib seda looga halastaja samaarlasest, kes ei võlgnenud midagi läbipekstud mehele, vaid kes lihtsalt halastas ta peale.
Pea meeles üle kõige kaarduvat peateemat, mis keskendub Jumalariigile. Selle osa lõpus oleks hea küsida: Mis on Jumala kuningriigi juures üllatav? Kuidas me igaüks saame olla osa ‘Jumala kuningriigi tulemisest’?
MÕTISKLE: Milline tähendus on sellel seiklusel täna?
Jeesus õpetused on äärmiselt praktilised. Püüa siis hoiduda kiusatusest need üle vaimulikustada! Võid koostada nimekirja neist omadustest, mille poolest Jumala kuningriigi inimesed on ‘erinevad’. Näiteks, nad erinevad selle poolest, et nad:
- püüavad panna Jumala esikohale – isegi kui see võib neid teha ebapopulaarseiks või vaeseks või tähendada märkamatuks jäämist;
- hoolivad inimestest, kelledest keegi teine ei hooli või inimestest, keda teised kardavad või keda teised isegi ei märka;
- veedavad aega koos nendega, kes on kurvad.
Rääkige koos sellest, kuidas me saame olla tänapäeval erinevad. Iga järgmist Piibli lõiku läbides püüdke üksteisele teha või öelda täna midagi, mis aitaks ehitada Jumala kuningriiki. Mida oleksid valmis tegema selleks, et ‘tuua muutust’?
LEIA teemad, mis võivad selles seikluses esile kerkida
Kas Jumal ‘saadab meid kiusatustesse’?
Jk 1:13 ütleb: ‘Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!”‘ Oskame väga hästi leida vabandusi juhuks, kui oleme ise teadlikult teinud valesid valikuid – ometi ei anna see meile õigust süüdistada Jumalat meie teedele kiusatuste panemises. Samas on alati hea paluda Jumalalt kaitset nende asjade eest, mis meis kiusatusi tekitavad ja Tema abi kiusatustele kindlalt vastu seismisel. See on Meie Isa palves oleva lause mõte.
Miks võib Jeesus visata inimesi ‘põlevasse tulle?
See peatükk ei keskendu mitte karistustele ja auhindadele, vaid inimeste tehtud valikutele. Neid, kes valivad õigesti, ootab ees suurepärane tulevik koos Jumalaga. Need, kes valivad valesti, mõistetakse Jumala poolt süüdi ja nad ei saa olla Tema kuningriigis, ega osa võtta selle pidustustest. Jeesus ei kirjelda täpselt, mis nendega juhtub - lõppude lõpuks ei oota me ju ka seda, et Ilmutuse raamatus kirjeldatud taevas (kullast tänavad ja kalliskividest ehitised) näeks täht-täheliselt samamoodi välja. Mõte on selles, et ainult need, kes valivad Jumala tee, saavad osa ka neist õnnistustest, mis Jumal tahab tegelikult kõigile anda. Jäta meelde, et peatükk ‘Kaotatud ja leitud’ illustreerib just seda Jumala soovi, vabatahtlikult minna otsima neid, kes on hädas.
RÄÄGI: Räägi Jumalaga
Selgita, et Jeesus veetis palju aega palves oma Isa Jumala ees: Ta teadis, et see määrab Tema teenimise tulemuse. Kui tahame olla sellised, nagu Tema meid näha soovib ning nagu on kirjeldatud neis salmides - tuleb ka meil palvetada. Ja Jeesus näitab kuidas seda teda. Võid endale ja oma lapsele teha koopia salmidest Mt 6:9-13 või Meie Isa palve sellest tekstist, mida kasutatakse teie kirikus või kodus. Julgusta lapsi mõtikslema ja ka arutlema iga selle palve lause üle.
Lapsed võivad mõnikord muretsema hakata kui neile tundub, et Jumal ei vasta nende palvetele. Rõhuta siis, et Meie Isa palve algussõnad Meie Isa, tuletavad meelde, et palvetamises on alati olulisem suhtlemine Jumalaga kui ainult vastuste saamine. Öelge koos Meie Isa palve aeglaselt. Julgusta oma last regulaarselt kasutama seda palvet oma isiklikul palveajal. Võiksite ehk kasutada seda ka siis kui alustate koos järjekordset Piibliseiklust?
12. seiklus: Mida Jeesus rääkis
MIDA TEHA
Muinasjuttudes antakse tegelastele sageli võimalus öelda kolm soovi. Milliseid asju nad endale on soovinud?
Kas need soovid on neid õnnelikuks teinud? Miks või miks mitte? Mis enamike inimeste arvates teeb neid õnnelikuks?
Mis sa arvad, mis teeb sind õnnelikuks? Kas leiaksid kolm asja, mis teeksid sind õnnelikuks?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi Matteuse 5:16.
“Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.”
Jutujärg...
Jeesus rääkis inimestele Jumalast ja tegi terveks need, kes olid haiged. Varsti järgis Teda juba nii suur rahvahulk, et nad ei mahtunud enam majja ära. Nii pidi Jeesus leidma väljas avara koha, kus kõik said Teda näha ja kuulda. Seal rääkis Ta neile häid uudiseid Jumala kuningriigi kohta.
Nüüd lugege koos Matteuse 5:3–16
„Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.
Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.
Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.
Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.
Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.
Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.
Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.”
Mis edasi sai...
Jeesus õpetas veel palju rohkem Jumala kuningriigist ja sellest, kuidas Jumalaga koos elada. Sa võid seda lugeda Matteuse 5:17–48.
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatu “Suur Piibliseiklus”, lk 78.
Kas sa teadsid…?
Õpetamine Jeesus oli umbes 30 aastat vana, kui ta hakkas inimestele Jumalast rääkima. Teda tunti rabi või õpetajana. Kui Jeesus istus maha, siis oli see märgiks, et Ta hakkab õpetama midagi tähtsat.
Õnnistama või õnnistatud Sõna “õnnistama” tähendab “õnnelikuks tegema” ja “õnnistatud” tähendab “õnnelik olema”.
Jumala kuningriik Jeesuse peamine sõnum oli see, et Jumala kuningriik on tulnud. Ta ei mõtelnud sellega, et on tekkinud uus maa, vaid, et Ta on tulnud inimestele näitama, kuidas elada Jumalale meelepärasel viisil. Inimestel tuli Jumalat oma Kuningaks pidada. Jumal on nende inimeste poolel, kes on vaesed, hüljatud, õnnetud ja hädas, kellel on teistest vähem võimalusi ning kes kannatavad. Jumala kuningriik on selliste inimeste jaoks. See on täiesti teistsugune kuningriik. See erineb kõikidest teistest riikidest, sest nende aluseks on võim ja raha!
Õlilamp Väikeste akendega majades, kus polnud elektrit, kasutati lampe valguse andmiseks. Need lambid valmistati savist, lasti kivistuda ja täideti oliiviõliga. Lambi sisse pandi taht, mis oli valmistatud lina-nimelisest taimest või riidetükist. See taht pandi õlikannu tilast sisse selliselt, et tahi üks ots ulatus õli sisse. Teine ots süüdati põlema. Taolised lambid suitsesid, ega andnud palju valgust, sellepärast oli väga tähtis asetada lambid ruumis sellisele kohale, kus need said valgustada kogu ruumi.
Sool oli Surnumere kallastelt kergesti kättesaadav, sest Surnumere vesi oli oma kõrge soolasuse poolest tuntud. Soola kasutati toidu säilitamiseks (näiteks kui värske kala paksu soolakorraga katta, ei lähe toit halvaks) ja maitsestamiseks.
Arutleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Räägi Jumalaga
Vaata oma ‘õnnistuste karpi’ ja ole õnnelik kõige selle üle, mida Jumal sinu heaks teinud on.
Proovi järele...
Tee koos oma juhendaja või mõne teise täiskasvanuga järgmisi katseid, et mõista, mida Jeesus mõtles, rääkides oma jüngritele ‘maailma valguseks’ olemisest. (Ole ettevaatlik tikkudega!)
1. katse
Vaja läheb: suurt kuumakindlat kaussi, küünlahoidjat, teeküünalt, tikke.
Süüta küünal ja aseta sellele ettevaatlikult kauss peale. Nüüd sa valgust ei näe. Oota mõned minutit ja tõsta kauss küünla pealt ära. Kuna küünal kasutas ära kogu hapniku, kustus selle leek. (Kui sul on klaaskauss, saad seda protsessi vaadata.) Küünal on läbipaistmatu kausi all täiesti kasutu: see ei näita valgust. Mida Jeesus oma jüngritele selle näitega ütles?
2. katse
Vaja läheb: küünlahoidjat, teeküünalt, tikke ja peeglit.
Süüta küünal ja aseta selle taha peegel. Nüüd näed sa kahte küünalt ja valgus on poole suurem. Mida Jeesus oma jüngritele selle näitega ütles?
12. seiklus Mida Jeesus rääkis
LOOD JEESUSELT
Kirjutamise ajal kuulus maailma kõige suurema kõrvitsa rekord kõrvitsale, mis kaalus 821.228 kilogrammi ja kasvatati 2010.aastal Wisconsin’is. Üks kõrvitsaseeme on sinu sõrmeotsa suurune. Uuri rekordite raamatust või internetist järele, kas see rekord püsib ka praegu.
Kas sa oled kunagi seemneid külvanud? Kuidas see läks? Kas midagi hakkas kasvama ka? Kui suur see taim oli, mille kasvatasid? Kas see oli seemnest, millega alustasid, palju suurem?
Mis asi veel võib sellisest väikesest algusest palju suuremaks kasvada? Oskad sa mõne katsega seda näidata?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi Matteuse 13:9.
“Kel kõrvad on, kuulgu!”
Jutujärg...
Pole üldse lihtne selgitada midagi nii imelist nagu on Jumala kuningriik, ja sellepärast kasutas Jeesus kirjeldamiseks sõnapilte. Jumala kuningriik kasvab ja laieneb – ja selle osa olla, on parim asi maailmas.
Nüüd lugege koos Matteuse 13:31–33, 40–46.
Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.”
Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.” Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!
Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu. Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
Mis edasi sai…
Järgmises sõnapildis kirjeldab Jeesus kalavõrku. Kalamees jätab hea kala alles, aga halva kala viskab minema. Selle looga ütleb Jeesus, et mitte kõik ei saa olla osa Jumala riigist.
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatu “Suur Piibliseiklus” 78. leheküljel.
Kas sa teadsid…?
Sinepiiva Musta sinepit kasvatati toidu maitsestamiseks ja õli saamiseks. Selle seemned on väikesed, aga puud võivad kasvada kuni viie meetri kõrguseks.
Pärm Leiva tegemiseks segatakse pärm ja jahu vee või õliga. Segatud taigen pannakse mõneks ajaks sooja kohta seisma. Pärm hakkab vee ja jahuga kokku puutudes taigna sisse gaasi eraldama, pannes selle paisuma või ‘kerkima’.
Kasvamine Jumala kuningriigis Jeesus rääkis need lood, väikesest seemnest kasvavast puust ja kerkivast pärmitaignast, sõnapiltidena sellepärast, et saaksime aru kuidas Jumala kuningriik väikesest ja vähesest alguse saades kasvama hakkab. Mõtle koos oma juhendajaga mida Jumal tahaks “kasvama panna” sinu ellu või mõne sinu tuttava ellu.
Jumala kuningriigis olemine Jumala kuningriik kestab igavesti. Seda ei saa kaotada või varastada või katki teha – ja see on reaalne juba praegu, kuigi pole veel täielikult valmis. Jeesus kuulutas sellest öeldes, et see tuleb, kuigi me praegu, nii nagu oleme, ei saa seda veel näha. Jumala kuningriik muutub järjest reaalsemaks mida enam kuri asendatakse heaga. Kõik inimesed võivad sellele kaasa aidata, kui nad valivad kurja asemel hea ja toimivad Jumala soovi kohaselt.
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Räägi Jumalaga
Palu, et Jumal näitaks sulle, milline on sinu osa, Tema kuningriigis.
Proovi järele...
Vaata kas Jeesuse sõnapildid toimivad nii, et on näha kuidas väikesesest algusest kasvab midagi suurt. Leia leivategemise retsept, milles on kasutatud pärmi ja proovi järele. Kui kasutad valmis segu, siis vaata koostisosade nimekirjast järele, kas segus on pärm olemas. Jälgi, mis juhtub leivataignaga, kui palju suuremaks see kasvab.
Võid proovida samal ajal teha taigna ka teise leiva jaoks ning jätta sellest pärm välja. Võrdle kahte tulemust.
(Kui sul on toiduallergia, siis veendu enne, et võid neid kasutatavaid aineid süüa.)
12. seiklus Mida Jeesus rääkis
HEA SAMAARLANE
Oled sa kunagi kasutanud selliseid vabandusi?
- Mul on liiga kiire, ma ei jõua
- Ma olen liiga väsinud
- Kas ma tõesti pean?
- Võib-olla hiljem…
- Seda võiks keegi teine teha
2006.aastal andis meremees Mike Golding ära oma võimaluse võita ühesel jahil ümbermaailma purjetamise võistlus, päästes teist võistlejat, Alex Thomsonit, kelle paat oli uppumas. Hiljem ütles Alex: “Ma olen väga tänulik Mike’le, et ta aitas mind.” Kas sinu arvates tegi Mike õigesti või oleks ta pidanud sõitma edasi ja võitma võistluse? Miks?
Mõnel inimesel on eesmärgiks teha igal päeval kellelegi vähemalt üks heategu. Kas sina suudaksid seda?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist Luuka 10:27.
Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”
Jutujärg...
Jeesust tuntud kui õpetaja, kes rääkis Jumalast. Paljud inimesed uskusid Tema sõnu ja järgisid Teda. Teised jällegi polnud rahul sellega, mida Ta rääkis. Mõnikord nad proovisid Jeesust lõksu meelitada küsides Temalt keerulisi küsimusi. Nii juhtus ka selles piibliloos.
Nüüd lugege koos Luuka 10:25–37.
Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?” Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?” Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!” Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes siis on mu ligimene?” Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda. Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest. Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.” Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?” Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”
Mis edasi sai...
Piibel ei ütle meile mida see mees tegi peale seda, kui Jeesus oli talle selle loo rääkinud. Mida sina arvad?
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatu “Suur Piibliseiklus”, lk 78.
Kas sa teadsid…?
Samaarlased Juudid ja Samaaria inimesed elasid üksteise kõrval, kuid nad olid olnud üksteise vaenlased juba sadu aastaid. Mitte keegi neist, kes Jeesuse lugu kuulasid, ei oodanud, et see hea inimene on samaarlane, kes vigastatud meest aitab. Sellise lõpuga lugu kuuldes, olid nad ilmselt tõelises šokis!
Elu koos Jumalaga Selles loos oli iga teed mööda läinud inimene nagu näide sellest, mida on õige ja mida ei ole õige teha. Jeesus ütles, et tuleks teha nii nagu tegi samaarlane. Jumala kuningriigis hoolitsevad inimesed üksteiste eest ja loobuvad oma plaanidest, et aidata neid, kes seda vajavad.
Igavene elu See on Jumala elu, mida saavad kogeda ka inimolendid. Tee igavese elu juurde käib läbi Jeesusesse uskumise ja Tema usaldamise. Igavesest elust räägivad piiblisalmid Johannese 3:16; 10:28; 14:1-4; 14:6. Loe ka neid.
Arutleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Räägi Jumalaga
Palu, et Jumal näitaks sulle keda Tema tahab, et sa täna aitaksid.
Proovi järele....
Kui Jeesus jutustaks sulle täna seda lugu, siis kuidas Ta sinu arvates seda võiks rääkida? Kes võiks olla see mees, keda peksti? Kes oleks see mees, kes ei peatunud? Kes oleks see hea rändur, kõige ebatõenäolisem isik, kes tuleb päästma?
Mõtle sellest loost oma versioon ja seejärel joonista sellest pildiseeria või tee jututahvli jaoks fotosid või pane kokku fotolugu. Võid oma sõpru appi kutsuda näitlema või produktsiooni meeskonda. Kui sa ei tea kuidas alustada, võid kujutleda näiteks kahte võistlevat spordimeeskonda. Ühe meeskonna fänn pekstakse läbi ja jäetakse tee peale maha. Mööda lähevad kaks inimest, kes võiksid aidata, aga nad ei tee seda. Siis ilmub vastasvõistkonna fänn ja aitab.
12. seiklus Mida Jeesus rääkis
KAOTATUD JA LEITUD
Kõik armastavad häid lugusid! Kust leiad sina selliseid lugusid, mis sulle meeldivad? Raamatutest? Filmidest? Kui keegi jutustab?
Millised on su lemmiklood?
Milliseid lugusid sa raamatutest või telekast hiljuti nautisid? Mida sa neist õppisid?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi Luuka 15:7.
“Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.”
Jutujärg...
Jeesus nägi vaeva inimestega, kellest teised ei hoolinud. Ta pidas oluliseks kohtumisi nii vaestega kui nendega, kes olid oma töö tõttu teiste poolt hüljatud ja nendega, kes põdesid vastikuid haiguseid. Need inimesed oli väga õnnelikud sellise sõbra üle nagu Jeesus. Kuid olid ka teised, kes ei pidanud õigeks, et Jeesus, kes rääkis Jumalast, veetis aega selliste inimeste hulgas.
Nüüd lugege koos Luuka 15:1–10.
Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!” Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: „Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!” Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.
Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab? Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!” Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.”
Mis edasi sai...
Jeesus rääkis veel kolmandagi loo kellestki, kes oli kadunud. Seekord oli tegu pojaga, kes lahkus oma kodust ja kelle isa ei lakanud lootmast, et poeg kord koju tagasi pöördub. Loe seda lugu Luuka 15:11–32.
Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega. Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel. Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!”” Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde.
Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!” Ent isa ütles oma sulastele: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad, sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!” Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist, ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla. See ütles temale: „Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.” Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda. Tema aga vastas isale: „Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!”
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatus “Suur Piibliseiklus”, lk 78.
Kas sa teadsid…?
Kadunud Siin oli kadunud ainult üks lammas ja üks münt; ja 99 lammast ja 9 münti ei olnud kadunud. Jumal püüab alati leida ja tagasi tuua neid, kes on ära läinud.
Kes läheb Jeesusele korda? Jeesust tunti ‘maksukogujate ja patuste’ sõbrana. Ta armastas olla nende inimeste seltsis, kes ‘heade’ inimeste arvates polnud hoolimist väärt. Miks? Kuna Jumal armastab neid ja soovib, et nad oleksid samuti Tema kuningriigis.
Variserid Need mehed olid väga religioossed juudid, kes tundsid väga hästi Jumala seaduseid. Nende endi arvates teadsid nad täpselt millist käitumist Jumal inimestelt ootab. Nad pidasid kohutavaks seda, et Jeesus, kes väitis enda Jumalat tundvat, veedab aega selliste ‘halbade’ inimeste seltsis.
Arutleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Räägi Jumalaga
Kui me tahame olla koos Jumalaga ja oleme Temalt andeks palunud omaenda tahte tegemise, siis on Tema meiega koos isegi kui see meile vahel ei pruugi nii tunduda. Kujuta ennast ette lamba või mündina ja Jumal tuleb, et sind leida.
Proovi järele...
Vali neist lugudest üks ja mõtle selle kohta välja väike näidend. Võid rääkida seda lugu näiteks lambana või mündina. Mida võis kadunud lammas mõelda? Mida võis teha üks neist müntidest, mis polnud kadunud? Või võtad oma näidendi aluseks hoopis peategelase, karjase või naise. Piibliloost leiad selle, mida nad tegid – aga mida nad ütlesid või tundsid? Kujuta ette, milline võis olla ilm või päevaaeg jne.
Võid kirjutada ka sketsi inimese seisukohast, kes seda lugu kuulas. Seal olid kindlasti Jeesuse sõbrad, tema 12 jüngrit. Aga seal olid ka maksukogujad ja inimesed, kes ei elanud hästi. Samuti olid seal ka religioossed ja juriidilised juhid jne. Kõik nad ‘kuulasid’ lugu erineval moel. Jeesus ütleb, et Jumala inglid rõõmustavad kui üks inimene, kes oli kadunud, pöördub Jumala juurde. Need uudised on head uudised nende jaoks, kes mõistsid, et nad on ‘patused’. Kuid need uudised ei rõõmustanud religioosseid juhte, kes olid uhked selle üle, et nemad polnud kadunute hulgas.
Kui oled näidendi valmis saanud, siis mõtle, mida sellega edasi saaks teha. Võiksid kokku koguda oma sõbrad või vennad-õed ja esitada see oma perekonnale. Või teed hoopis mõned nukud (või kasutad olemasolevaid mänguasju) ja paned püsti nukuteari (kata laud või toolid linaga, kükita selle taha ja hoia nukke ülal nähtaval.)