Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 10:38 -42
Eessõna1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.Ristija Johannese sünni ettekuulutus5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
13Aga ingel ütles talle:
"Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast."
18Sakarias küsis inglilt: "Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas."
19Ja ingel vastas talle: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
20Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal."
Eilses tekstis šokeeris Jeesus oma ümberolijaid vihjates tähendamissõnas, et vihatud samaarlased võiksid olla ustavamad kui enamik juute (Lk 10:31-32); tänases tekstis põhjustas juutide keskel šoki see, et ta võttis vastu naisjüngri - tegu mis tollases kultuuris oli ennekuulmatu ning segadusttekitav.
Vaadates aga kogu asja laiemalt näeme, et selle mehe eesmärk, kellele Jeesus eilses tekstis jutustas halastaja samaarlase loo, oli limiteerida oma teenimise määra. Tänase teksti keskne figuur, Marta, aga otsib hoopis midagi muud. Ta teenib nagu meeletu. Kuid sellest hoolimata saab tunnustuse tema õde, ja mitte tema. Miks siis?
Osaliselt kindlasti Marta peidetud kritiseerimise pärast (s 40). Tundub ka, et Jeesus ei reageeri kunagi hästi küsimusele: “Kas sa siis ei hooli?!” (Mk 4:38). Marta emotsionaalne purse on üsna tüüpiline teenijatele, kes keskenduvad iseenesele. Tundub, et talle on olulisem Maarja tegevusetuse mõju talle enesele - Maarja jättis kogu töö tema teha - kui selle tegelik efekt külaliste jaoks. “Ütle talle, et ta peaks mind aitama” (s 40). Maarja toetus külaliste vastuvõtul on minimaalne, kuid tema suhtumine on õige. Ta on keskendunud Jeesusele.
“... Tarvis on vaid üht,” ütleb Jeesus (s 42) - ja see toob meelde loo rikkast noorest mehest.
“Sul on puudu vaid üks asi, “ ütles Jeesus talle: “Müü ära kõik mis sul on ning anna vaestele... Ja siis tule ja järgi mind.” (Lk 18.22). Jeesus ei räägi siin kolmest asjast, vaid ühest. Ja see üks, mida on vaja on see, mille valis Maarja: keskenduda Jeesusele. Tõeline teenimine lähtub sellest, ja samas ei saa teenimine iial olla Jeesusele keskendumise aseaineks. Jah, usk millel puuduvad teod, on surnud (Jk 2:17), kuid teod mis hakkavad meid eemale tõmbama usu allikast, ei ole samuti õiged.
Vali siis täna Jeesus, nii nagu Maarja ning jää kindlaks oma valikule läbi päeva.
Selle kommentaari autor: Conrad Gempf