Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 62:1-12
Jumala võitud mehe hea sõnum1Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik.
2Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au. Ja sulle antakse uus nimi, mille määrab Issanda suu.
3Siis oled sa toredaks krooniks Issanda käes ja kuninglikuks peaehteks oma Jumala pihus.
4Sinust ei kõnelda enam kui „Hüljatust” ega kõnelda su maast enam kui „Laastatust”, vaid sind hüütakse „Minu armsam” ja su maad „Abikaasa”, sest Issand armastab sind ja su maa saab mehele.
5Sest nagu noor mees naib neitsi, nõnda naivad sind su pojad; ja nagu peigmees tunneb rõõmu pruudist, nõnda tunneb su Jumal rõõmu sinust.
6Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahid; kogu päeva ja kogu öö ei tohi nad hetkekski vaikida. Issanda meenutajad, ärgu olgu teil puhkust
7ja ärge andke temale puhkust, enne kui ta on rajanud Jeruusalemma ja seadnud selle maa peale kiituseks!
8Issand on vandunud oma parema käe ja oma tugeva käsivarre juures: tõesti, enam ma ei anna su vilja su vaenlastele roaks ega saa võõramaalased juua su veini, mille pärast sa oled vaeva näinud,
9vaid kes koguvad, need söövad ja kiidavad Issandat, ja kes korjavad, need joovad mu pühamu õuedes.
10Minge, minge väravaist välja, valmistage rahvale teed, sillutage, sillutage maanteed, puhastage kividest, tõstke rahvaile lipp!
11Vaata, Issand on kuulutanud maa ääreni: Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, temaga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu.
12Ja neid hüütakse „Pühaks rahvaks”, „Issanda lunastatuiks”. Ja sind hüütakse „Otsituks”, „Linnaks, mis pole maha jäetud”.
Tõotatud Päästja jätkab oma kõnet: “Mina rõõmutsen väga…(Js 61:10)….ma ei vaiki (Ps 62:1)… ma olen seadnud vahid (s 2) “ Ta on rõõmuga vastu võtnud pääste ülesande (s 10), kindel selles, et Jumal tagab sellele kordamineku ja edu (s 11) ning, et Issand ise on vandunud teostama sama tulemust ning valmistama teed kogumaks enda rahvast (s 8,10, vt ka Js 35:8-10) selleks, et kuulutada oma päästet üle terve maailma (s 11). See on Päästja ise, kes palvetab kõige selle kordamineku eest (s 1, vt Hb 7:25), ning asetab kohale ka eestpalvetajad (s 6,7).
Jesaja vaatab Siionile nii nagu tema seda tunneb - see oli tegelik linn, kindlas geograafilises paigas - meie aga peame meeles pidama, et Piibli terviklikus perspektiivis on tegu Siioniga, millest räägib Hb12:22 - linnaga, kuhu meie, lunastatuina oleme tulnud, mille kodanikud me oleme ning kuhu lunastatud üle maailma ikka veel kogunevad. See on ka linn, mis peab tulevikus saama täielikult ilmutatud (Js 65:17-18; Ilm21:1-2).
Kokkuvõttes saame öelda, et päästmise töö on tehtud; Jumal ise on vandunud, et see saab olema edukas; tee koju, sellesse linna, on valmistatud; aga samas esitatakse ka üleskutse lakkamatute eestpalvete tegemiseks, et ajaloos võiks ka tegelikult realiseeruda kogu Jumala plaan.
See, et Jumal ise tesotab oma täiusliku tahte vastuseks oma rahva palvetele on piibellik põhimõte. Salmides 6 ja 7 kutsub ka Jeesus meid nii tungivalt üles eestpalveid jätkama, otsekui oleks oht, et meie palvete lakates, võiks Jumal unustada oma plaani! (s 6 kasutatud fraas tähendab sõnasõnalt “ tuletage Issandale meelde!”) Kui sul on aega, võid lugeda veelkord Js 61:10-62:12 ning uurida, mida see tekst õpetab pääste vahendite, subjekti, ulatuse ning allika kohta. Selles olulisemat teemat ei ole olemas!
Selle kommentaari autor: Alec Motyer