Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 2:41-52
Kaheteistkümneaastane Jeesus templis41Tema vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas.
42Kui Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma.
43Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda.
44Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest.
45Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.
46Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.
47Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.
48Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud.”
49Ent tema ütles neile: „Miks te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?”
50Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis.
51Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal.
52Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.
Me teame Jeesuse lapsepõlvest üllatavalt vähe. Õnneks annab Luukas meile olulisi pidepunkte.
Loeme, et juba 12 aastaselt paistis Jeesus silma ning teadis, kes ta on. Too lugu algab sellega, kuidas nende perekond paasapühadeks Jeruusalemma rändab, nagu nad tegid seda igal aastal. Näeme taas Maarja ja Joosepi ustavust. Jeesus on nüüd 12 aastane, vaid aasta on veel puudu tema täisealiseks saamisest. Ja see oli oluline aasta, mille jooksul tuli eelolevaks suursündmuseks valmistuda. Peale pühade tähistamist kiirustavad Joosep ja Maarja tagasi Naatsaretti arvates, et Jeesus on ka koos nendega. Varsti aga selgub, et Jeesust ei ole. Kõigepealt otsivad nad enda kaaskonnast, seejärel aga kiirustavad Jeruusalemma tagasi, veetes 3 ärevat päeva Jeesust sealt otsides. Viimaks leiavad nad ta templist, õpilase kombel juudi õpetajate jalge ees istumas, kuulamas ning küsimusi esitamas.
Üsna kohe lisab Luukas, et Jeesus ei olnud tavaline õpilane. Esiteks hämmastas ta õpetajaid oma arusaamisega. Teiseks, vastab ta vanematele, et “ma pidin ju olema oma Isa kojas” (s 49), mis näitab, et ta oli täiesti teadlik oma identiteedist. Sõna “pean” (dei) viitab jumalikule vajadusele viibida templis. “Minu Isa koda” aga Jeesuse arusaamisele enda unikaalsest suhtest Jumala, oma Isaga. See on Luuka jutustuses Jeesuse lapsepõlvelugude kõrgpunkt - siin tutvustab Jeesus ennast kui Jumala Poega!
Luukas näitab meile Jeesuse olemuse kahte külge. Esiteks, ta on täielikult inimene. Tal on vanemad. Ta kasvab. Ta õpib. Ta küsib küsimusi nagu me kõik. Ta jätkab kasvamist tarkuses, pikkuses ja soosingus Jumala ja inimeste ees. Teiseks, see näitab, et Jeesus oli ainulaadne; ta ei ole pelgalt inimene, ta on Jumala Poeg. Jeesus on täielikult Jumal ja täielikult inimene. Ta on mõlemat - üks meie hulgast ning Jumal, keda me ülistame.
Selle kommentaari autor: Mark Keown