Eile nägime Siimeoni imelist jõulukingitust - Messias Jeesuse saabumist. Täna on Hanna kord. Hanna oli naisprohvet ning 84 aastat vana. Arvestades, et tollel ajal lõppes naise arvatav eluiga 30-date keskel, oli Hanna tõeliselt vana. Oma nooruses oli ta põgusalt olnud abielus, ning siis elanud kaua lesena. Ilma meesterahva toetuseta ja patriarhaalses maailmas oli ta elu olnud karm. Ometi, vaatamata kõikidele raskustele oli Hanna hämmastav usuinimene - samamoodi nagu ka Eliisabet eelnevalt. Hanna veetis oma päevad templis paastudes ja palvetades, tõenäoliselt viibides naiste õues. Omades sügavat ja lähedast osadust Jumalaga, kõneles ta prohvetlikult, tuues esile Jumala sõna. Tema pühendumise eeskuju on erakordne. Ta on kõikide nende eelkäija koguduse ajaloos, kes pühendasid end eestpalveid tegema koguduse ja maailma eest. Me peaksime neid eestpalveid väga kõrgelt hindama, sest need hoiavad ülal kogudust.

Jeesuse ümberlõikamise, nimepaneku ning lepingurahva hulka arvamise päeval, läheneb Hanna Jumalast mõjutatuna beebile. Ta teeb seda sõnakuulmises. Ta tänab Jumalat Jeesuse eest. Ta prohveteerib Jeesuse üle. Ta rõõmutseb, sest Messias on tulnud!  See , et mehed ja naised Jeesusele prohveteerisid näitab, et prohvet Joeli nägemus sellest, et tulevikus hakkavad mehed ja naised prohveteerima, hakkas selles taeva ja maa kohtumises juba täituma ( Jl 2:28-29). See aga omakorda oli viiteks Nelipüha päeva suunas, mil Püha Vaim langes taevast ning terve kogudus tõusis, et kuulutada Jumala Sõna (Ap 2:1-41; Ap 8:27; Ap 10:44-46; Ap 19:6).

Järjekordsetest jõuludest eemaldudes, on hea lasta end isnpireerida prohvet Hanna eeskujust ning tuua igapäevaselt Jeesuse ette oma palved kogu maailma pärast. Meie palved tõusevad healõhnalise ohvrina Jumala ette ning maailma hakatakse ümber kujundama (Ilm 8:4).  Ja kui me neid palveid tehes lubame end juhtida oma Messial, siis maailm muutub.