Me kõik teame mis tunne on kogeda end survatuna ülbetest kommentaaridest, tarbijalikest meediasõnumeist ning elustiili pealepressimisest - et olla “poliitiliselt korrektne”. Siis tekib tahtmine nagu ka Taavetil, “põgeneda mägedele” (s 1) - meie päeval siis kristlikku eeslinna, pühasse kommuuni või mingisse eksklusiivsesse koguduse osadusgruppi. Too Taaveti otsus maha suruda oma viha, ning vastu panna oma nõuandjatele (s 1-3) on meile väljakutseks ka täna. Ka meie maailmas hävitatakse aluseid - perekonna alused,  sellised sotsiaalsed struktuurid nagu nt kool, naabruskond jt on sattunud tõsise rünnaku alla. Ning kas me sellises olukorras valime võitluse või põgenemise sõltub suuremalt jaolt sellest, milline ning kas meil on olemas nägemus Issandast, kes valitseb taevasel troonil ja kuidas Ta asub oma rahva keskel (s 4).

Kui lähed täna kirikusse - palu, et võiksid saada uuendatud visioon Issandast. Ning lase oma mõtteid suunata selle Taaveti poolt antud pildil Jumala kohta. Kõigepealt: Jumal on meie kohal. Ühiskonna moraalsed alused võivad saada ära pühitud, kuid “Jumal on jätkuvalt oma taevaste troonil.”

Teiseks - Issand on meie keskel. Taevasel troonil istuv Issand, on seesama kes tuleb ja tahab olla meie sees, toimida meie keskel (s 4). Palu, et Jumala rahvas üle maailma võiks saada veel enam teadlikuks Tema ligiolust, mis ühendab meid kõiki armastuses ning kiituses. 

Kolmandaks: Jumal on meie poolt (s 5,6). Nii nagu Ta “katsub läbi”  (paneb proovile ja puhastab nagu väärismetalli) õigeid, karistab Ta samamoodi ka kurje. Võime täie usaldusega jätta Jumala hooleks kõik need, kes Tema tööle vastu seisavad! 

Nejandaks - Jumal on meist ees. Psalmi lõpuread pakuvad hetkelise sissevaate iagvesse ellu. Hilisemate ilmutuste valgel teame nüüd, et “õiged saavad näha Tema palet”, sest Jeesus on olnud “eesmineja” ning meie eel ületanud selle viimase rindejoone, muutes Talle järgnemise meile turvaliseks. 

Meie kohal, meie keskel, meie poolt ning meie ees! Milline visioon”! Tõuskem siis ning võidelgem, kus vaja!