Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 4:1-16
Õhutus üksmeeleks1Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud,
2kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses,
3ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.
4Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest;
5üks Issand, üks usk, üks ristimine,
6üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.
7Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt.
8Seepärast ütleb Kiri: „Tema on läinud üles kõrgesse, viies vangiviidud vangidena kaasa, ning on andnud inimestele ande.”
9Aga see, et ta on läinud üles, mis on see muud, kui et ta on esmalt tulnud alla maa sügavamatesse paikadesse?
10Niisiis see, kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste, et ta täidaks kõiksuse.
11Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks,
12et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks,
13kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda,
14et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada,
15vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus.
16Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses.
C.S Lewis maalib lugejale pildi teekonnast põrgusse (C.S Lewis “Suur lahutus”), kujutades, kuidas ta seisab vihma käes bussipeatuse järjekorras. Tema ees nõelab teravakeelne naine oma abikaasat ning peale tülitsemist marsivad nad minema. Järgmiseks, solvavad kaks meest teineteist ja alustavad seejärel kaklust, millega ühinevad teised nende ümber. Kui buss viimaks tuleb, on järjekord jäänud üsna lühikeseks. Enamik peatuses seisnud inimesi ei saa teistega läbi! Valitseb üldine pahameel ja ebakõla.
Pauluse visioon kogudusest ei saaks olla kontrastsem. Tema kirjutatud salmid on otsekui järjekordne suur väljaläkitamise käsk - Mt 28:19-20 ainetel, milles on kaks põhimõttelist tegevusliini.
Kõige olulisem on üksmeel, ühtsus. Usklikke õhutatakse üksteist armastama ja valmis olema mistahes pingutuseks selle nimel (s 3), et Jumala antud ühtsus nende keskelt ei kaoks. Seesama ühtsuse teema, millest lugesime juba enne (Ef 2:14-18) on olemuselt täiesti kontrakultuuriline. Sellal kui enamikul inimestest enamasti ei õnnestu üksteisega läbi saada, võib koguduses näha kooskõla ning ühtsust. Loe ära, kui palju tekstis kordub sõna “üks”!
Peaaegu sama oluline on küpsus. Taevasse läinud Kristuse armust on kogudusele jagatud juhtimisande (s 11), mis julgustab seda kasvama küpsuses, teenima maailma ning täituma üha rohkem Kristusega, muutudes Tema sarnasemaks. Enam ei ole inimeste mõtlemine ekslev. Nende läbikäimine üksteisega väärtustab tõde, kuid mitte iial armastuse arvelt. Püüdkem ära tunda, kui keeruline on see protsess.
See kaklev bussiootejärjekord tahab olla normiks. Alandlikkus, tundlikkus, kannatlikkus ja armastus ei teki iseeneest, vaid siis kui iga usklik kannab talle antud vastutust, ning panustab oma energia ühtsuse säilimiseks. Jah, Jumal kingib oma Vaimu, et tugevdada rahusidet inimeste vahel, kuid Tal on vaja ka iga inimese jõupingutust (s 3). Ja see on koguduse paradoks.
Vaatamata kõikidele Jumalast antud võimalustele, jääb kogudus patuste kogukonnaks, kes väga hõlpsalt võivad märgist nööda panna.
Selle kommentaari autor: Michael Quicke