Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 9:1-21
Abimeleki ülekohtune valitsus1Ja Abimelek, Jerubbaali poeg, läks Sekemisse oma ema vendade juurde ja rääkis nendega ja kogu oma ema isakoja suguvõsaga, öeldes:
2„Rääkige ometi kõigi Sekemi kodanike kuuldes: Kumb on teile parem, kas see, et seitsekümmend meest, kõik Jerubbaali pojad, valitsevad teie üle, või et üksainus mees valitseb teie üle? Ja mõelge ka sellele, et minagi olen teie luust ja lihast!”
3Ja tema ema vennad rääkisid tema kasuks kõigi Sekemi kodanike kuuldes kõik needsamad sõnad. Ja nende süda kaldus Abimeleki poole, sest nad ütlesid: „Ta on meie vend.”
4Ja nad andsid temale seitsekümmend hõbeseeklit Baal-Beriti kojast; ja Abimelek palkas sellega tühiseid ja jultunud mehi, ja need järgnesid temale.
5Siis ta läks oma isakotta Ofrasse ja tappis ära oma vennad, Jerubbaali pojad, seitsekümmend meest ühe ja sama kivi peal; aga Jootam, Jerubbaali noorim poeg, jäi alles, sest ta oli pugenud peitu.
6Ja kõik Sekemi kodanikud ja kõik kindluse elanikud kogunesid ning läksid ja tõstsid Abimeleki kuningaks Sekemis oleva Kivisambatamme juures.
7Kui sellest jutustati Jootamile, siis ta läks ja seisis Gerisimi mäeharjal, tõstis häält, hüüdis ja ütles neile: „Kuulge mind, Sekemi kodanikud, et Jumal kuuleks teid!
8Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat. Nad ütlesid õlipuule: „Ole meile kuningaks!”
9Aga õlipuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma õlist, millega austatakse jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?”
10Siis ütlesid puud viigipuule: „Tule sina meile kuningaks!”
11Aga viigipuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma magususest ja oma heast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?”
12Siis ütlesid puud viinapuule: „Tule sina meile kuningaks!”
13Aga viinapuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma veinist, mis rõõmustab jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?”
14Siis ütlesid kõik puud orjavitsale: „Tule sina meile kuningaks!”
15Aga orjavits vastas puudele: „Kui te tõesti tahate mind võida enestele kuningaks, siis tulge otsige pelgupaika minu varju all! Aga kui mitte, siis orjavitsast puhkeb tuli ja põletab ära Liibanoni seedrid.”
16Kui te nüüd olete talitanud tõsiselt ja otsekoheselt, tõstes kuningaks Abimeleki, ja kui te olete teinud head Jerubbaalile ja tema soole, ja kui te temale olete tasunud ta kätetöö eest,
17sest mu isa sõdis ju teie eest, pani kaalule oma elu ja päästis teid midjanlaste käest,
18teie aga olete nüüd tõusnud mu isakoja vastu ja olete tapnud tema pojad, seitsekümmend meest ühe kivi peal, ja olete Sekemi kodanikele tõstnud kuningaks Abimeleki, tema teenija poja, sellepärast et ta on teie vend,
19kui te siis sel päeval olete talitanud Jerubbaali ja tema sooga tõsiselt ja otsekoheselt, siis tundke rõõmu Abimelekist ja tema tundku rõõmu ka teist!
20Aga kui mitte, siis puhkegu tuli Abimeleki käest ja põletagu ära Sekemi kodanikud ja kindluse elanikud! Nõndasamuti puhkegu tuli Sekemi kodanike käest ja kindluse elanike käest ja põletagu ära Abimelek!”
21Siis Jootam põgenes ja pääses ning läks Beerasse ja elas seal oma venna Abimeleki pärast.
Mõnikord on see tõsi, et rahvas saab endale sellise juhi, nagu nad väärivad. Selles loos näeme, kuidas patu seemned hakkavad kandma kohutavat vilja Gideoni seksuaalse apluse tõttu - see oli äärmuslik isegi juhtide jaoks. Ta omas nii armukesi kui paljusid naisi; ning andis oma pojale nime mis tähendas “minu isa on kuningas” (Km 8:30-31). Patu viljad väljendusid nii Abimeleki himus võimu järele, kui Sekemi kodanike ihas mõjuvõimu järele. See kõik viis aga viimaks Gideoni legitiimsete pärijate hukkamiseni, kahe linna ühepoolse kuulutuseni, tõsta Abimelek kuningaks
ning viimaks tema valitsemiseni Iisraeli ühe osa üle ligi 22 aasta vältel, mis oli tõenäoliselt täis samasugust vägivalda nagu mujal selles loos.
Kahtlemata rõõmustab kurat pikajalise toimimisvõimaluse pärast, täna samamoodi kui neil aegadel. Ta külvab seemneid, mis rahuldavad meie patust loomust, sest teab, et sellele järgneb kohutav lõikus.
Ometi on selles loos ka üks poeg, kes hakkab kõigele vastu ja põgeneb et päästa oma elu.
Puude võrdkujuna kasutamine oli tol ajal tavaline, tähendamissõna mõte aga oli selles, et head puud keelduvad kunigavõimust sel ajal, kui kahjutoov orjavits nõuab, et võimsad seedrid kummarduksid alla tema ette, või muidu nad põletatakse tema raevu tules.
Jootami “kui’d” salmides 16 ja 19 on avalikult retoorilised - Sekemi kodanikud ei olnud käitunud õiglaselt tema perekonnaga, ning selletõttu hävitavad isehakanud kuningas ja tema enda loodud kuningriik peatselt üksteist. Paari järgmise aasta vältel tudub, et Jootami ennustus jääb vaid muinasjutuks, kuid siis hakkab pead tõstma vastastikune usaldamatus ja vihavaen ning kogu tähendamissõna muutub kohutavaks tõeks.
Kõik see võib tunduda liiga kaugel olevana meie maailmast - kuni meile meenub, et kurjuse õitsemiseks on vaja vaid seda, et head inimesed ei teeks midagi. Elame ju maailmas, kus ausust, avatust, otsekohesust ning austust esineb järjest vähem. Kas me ise saaksime midagi ära teha, et need väärtused võiksid rohkem ruumi saada? Ehk võiksime kuidagi kõnetada või mõjutada poliitikuid ning teisi juhte, kellelt ootame selliste väärtuste kaitsmist?
Selle kommentaari autor: Philip Johnston